VEEBRUARIS ALGAS MÄRTS
» sulge foto
Oleme Tõrukese lasteaia kuusekäbikese rühm. Meie lasteaed asub looduskaunis kohas, kust lähima metsa või pargini jõudmine on jõukohane igas vanuses lastele.
Meie rühma meelistegevus ongi jalutuskäigud ja matkad . Üsna tihti külastame lasteaia kõrval asuvat parkmetsa ja ka Mõisaparki, mis on liigirikas, veekoguga ja kus asub botaanikaaed hästi paljude meile eksootilisena olevate puude ja põõsastega.
Matk " Veebruaris saabus märts" viis meid Mõisaparki. Eelnevalt rääkisime lastega läbi kuhu läheme ja mida me tahame näha, teha, tunda, kuulda. Matk toimus 19. veebruaril. Matka eesmärgiks on : laste teadmiste rikastamine, loodushoiu kasvatamine, erinevate häälte kuulamine ja määratlemine või siis hoopis vaikuse kuulamine.
Matka põhimõtteks on:
kogeda, hinnata, tegelda, märgata, saada elamusi.
Matk viis meid läbi vanalt heinamaalt, kus oli palju eelmise suve kõrsi mida lapsed korjasid arvates, et sellest võiks kellelegi pesa ehitada. Möödudes õunapuust märkasid lapsed seal all palju mädanenud õunu. Seal arutlesime, kes saavad neid talvel toiduks kasutada. Lapsed märkasid, et õuna seest on seemned ära söödud. Jõudsime ühiselt järeldusele, et seda teevad valdavalt linnud. Näitasin lastele siidisabade pilti, mille olin lasteaiast kaasa võtnud. Korjatud kõrred asetasid lapsed kännule, et linnud saaks seda pesa tegamisel kasutada.
Mõisaparki saabudes märkasid lapsed tiigis olevat prügi ja sealt arenes vestlus , et kes seda küll teha võiks ja kui halb on see veekogule. Eelmisest kevadest oli lastel meeles tiigis toimunud konnade "pulmapidu". Lapsed muretsesid konnade pärast, et neil on nüüd paha tiigis olla. Ka meenus paljudele veel Lope, kes jäi haigeks kui oli vees , mis oli saastunud.Lapsed olid väga mures veeelanike pärast. Jõudsime järeldusele, et prügi koht on prügikast. Ka arvasid lapsed , et nemad ise ei tee seda kunagi.
Kuulasime silmad kinni pargi hääli. Park oli suhtleliselt vaikne, välja arvatud mõned hakkide häälitsused. Kuulsime ka tihase laulu. Lapsed otsisid binokkliga laulvat lindu. Rääkisime ja vaatasime hakkide pesaaukudest puudel.
Veel proovisime lastega määrata pargis kasvavaid puid antud hetkel olemas olevate tunnuste kaudu. Tamme leidmine ei valmistanud raskusi, kuna puu alune oli tõrusid täis. Vahtrapuu leidsid lapsed üles vanade lehtede järgi, mis olid puu all. Kuuse ja männni leidmine ei valmistanud ka raskusi. Pikem arutelu toimus siis kui üks laps leidis lehise oksa koos käbidega. Lõpuks leidsime ka lehise üles, sest puu otsas olid samasugused käbid. Päris põnev oli toominga puu otsimine. Toomepuul olid vastu päikest suuremad lehepungad, aga määravaks sai lõhna nuusutamine murtud oksalt. Proovisime seda meelde jätta.
Leidsime pargist puu kännu. Känd oli suur. Kui vana oli puu , puu vanust proovisime määrata aastaringe lugedes kuigi läks palju segamini. Luubiga said lapsed uurida aastaringe, kännu küljes olevat samblikku ja ka teisi puid . Putukad veel magasid.
Puude juures andsime lastele ülesande leida pargi kõige jämedam puu. Selleks oli tamm. Kallistasime puud ja kuulasime mida puu meile sosistab iga laps võis jutusdada oma lugu.
Matka lõpuks oli maastikumäng " Otsi kadunud palle".
Lasteaias arutlesime matkal kogetud, kuuldud, nähtut ja läheme otsima kevadet.
Meie rühma meelistegevus ongi jalutuskäigud ja matkad . Üsna tihti külastame lasteaia kõrval asuvat parkmetsa ja ka Mõisaparki, mis on liigirikas, veekoguga ja kus asub botaanikaaed hästi paljude meile eksootilisena olevate puude ja põõsastega.
Matk " Veebruaris saabus märts" viis meid Mõisaparki. Eelnevalt rääkisime lastega läbi kuhu läheme ja mida me tahame näha, teha, tunda, kuulda. Matk toimus 19. veebruaril. Matka eesmärgiks on : laste teadmiste rikastamine, loodushoiu kasvatamine, erinevate häälte kuulamine ja määratlemine või siis hoopis vaikuse kuulamine.
Matka põhimõtteks on:
kogeda, hinnata, tegelda, märgata, saada elamusi.
Matk viis meid läbi vanalt heinamaalt, kus oli palju eelmise suve kõrsi mida lapsed korjasid arvates, et sellest võiks kellelegi pesa ehitada. Möödudes õunapuust märkasid lapsed seal all palju mädanenud õunu. Seal arutlesime, kes saavad neid talvel toiduks kasutada. Lapsed märkasid, et õuna seest on seemned ära söödud. Jõudsime ühiselt järeldusele, et seda teevad valdavalt linnud. Näitasin lastele siidisabade pilti, mille olin lasteaiast kaasa võtnud. Korjatud kõrred asetasid lapsed kännule, et linnud saaks seda pesa tegamisel kasutada.
Mõisaparki saabudes märkasid lapsed tiigis olevat prügi ja sealt arenes vestlus , et kes seda küll teha võiks ja kui halb on see veekogule. Eelmisest kevadest oli lastel meeles tiigis toimunud konnade "pulmapidu". Lapsed muretsesid konnade pärast, et neil on nüüd paha tiigis olla. Ka meenus paljudele veel Lope, kes jäi haigeks kui oli vees , mis oli saastunud.Lapsed olid väga mures veeelanike pärast. Jõudsime järeldusele, et prügi koht on prügikast. Ka arvasid lapsed , et nemad ise ei tee seda kunagi.
Kuulasime silmad kinni pargi hääli. Park oli suhtleliselt vaikne, välja arvatud mõned hakkide häälitsused. Kuulsime ka tihase laulu. Lapsed otsisid binokkliga laulvat lindu. Rääkisime ja vaatasime hakkide pesaaukudest puudel.
Veel proovisime lastega määrata pargis kasvavaid puid antud hetkel olemas olevate tunnuste kaudu. Tamme leidmine ei valmistanud raskusi, kuna puu alune oli tõrusid täis. Vahtrapuu leidsid lapsed üles vanade lehtede järgi, mis olid puu all. Kuuse ja männni leidmine ei valmistanud ka raskusi. Pikem arutelu toimus siis kui üks laps leidis lehise oksa koos käbidega. Lõpuks leidsime ka lehise üles, sest puu otsas olid samasugused käbid. Päris põnev oli toominga puu otsimine. Toomepuul olid vastu päikest suuremad lehepungad, aga määravaks sai lõhna nuusutamine murtud oksalt. Proovisime seda meelde jätta.
Leidsime pargist puu kännu. Känd oli suur. Kui vana oli puu , puu vanust proovisime määrata aastaringe lugedes kuigi läks palju segamini. Luubiga said lapsed uurida aastaringe, kännu küljes olevat samblikku ja ka teisi puid . Putukad veel magasid.
Puude juures andsime lastele ülesande leida pargi kõige jämedam puu. Selleks oli tamm. Kallistasime puud ja kuulasime mida puu meile sosistab iga laps võis jutusdada oma lugu.
Matka lõpuks oli maastikumäng " Otsi kadunud palle".
Lasteaias arutlesime matkal kogetud, kuuldud, nähtut ja läheme otsima kevadet.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |