Kevadtalvine lehtpuude uurimisretk
» sulge foto
Talvematk : „Kevadtalvine lehtpuude uurimisretkâ€
Osalejateks Tõrukese lasteaia liitrühm. Vanuses 2 kuni 7 aastat.
Matka eesmärk on korrata eelnevalt õpitud teadmisi lehtpuudest, sealjuures omandada ka uusi. Matk toimub lasteaia õuealal, kus on palju erinevaid puid, vaatlesime millised neist on okaspuud ja millised lehtpuud. Mitte ainult suvel ja sügisel vaid ka varakevadel ja talvel saab puid, nende vilju ja saadusi uurida ja maitsta. Kui kõik olid õuematkaks valmis, asusime teele. Esimesena suundusime kase juurde, temast saab imemaitsvat mahla. Öeldakse, et kasemahl on elueliksiir, loodus on valinud kõik vajaliku, et puu suudaks talvisest puhkusest elule ärgata. Maitsesime oma õueala kasemahla, et ka meie saaks jõudu ja jaksu. Edasi viis meid matkarada pihlakani. Arutlesime kas pihlakas on haljas või palajas. Jõuame ühiselt otsusele, et paljas. Pihlakas on vanarahva uskumuste põhjal kaitsja varaste eest. Kallistasime pihlakat, et meieni pikanäpumehed ei jõuaks. Seejärel kasutasime pihlaka tüve puukooretrüki tegemiseks. Luuletuse äraarvamisel, selgus järgmine matkapunkt, kastanipuu. Uurisime kastanipungi ja küsimusele, mis need on, tuli huvitavaid vastuseid. Liimiga koos idud. Mis tõlgitult tähendaks, vaigused pungad. Lõpuks jõuame ühisele järeldusele, et lehed tulevad pungast. Matkame edasi pajuni. Sellel aastal tuli kevad üsna varakult. Juba märtsi alguses valendas meie paju ilusates pajuurbades. Lapsed saavad teada, et pajukoor on ravivõimega ja et pajukoorsest saab teha pilli. Õuealal asuva piknikulaua taga valmivad pajutibudega kaardid. Matka lõpuks jõudsime maja taga oleva õunapuuni. Igal õigel matkasellil, läheb rännates kõht tühjaks. Selleks puhuks oli kokatädi meile valmistanud „õunaÅ¡ašõkkiâ€, grillvarda otsa lükitud õunatükid. Tegusa ja teadmisterohke matka lõpetasime kevadpäikse käes mäenõlval keha kinnitamisega.
Matk oli põnev täis uusi teadmisi, nii lastelt kui õpetajalt.
Osalejateks Tõrukese lasteaia liitrühm. Vanuses 2 kuni 7 aastat.
Matka eesmärk on korrata eelnevalt õpitud teadmisi lehtpuudest, sealjuures omandada ka uusi. Matk toimub lasteaia õuealal, kus on palju erinevaid puid, vaatlesime millised neist on okaspuud ja millised lehtpuud. Mitte ainult suvel ja sügisel vaid ka varakevadel ja talvel saab puid, nende vilju ja saadusi uurida ja maitsta. Kui kõik olid õuematkaks valmis, asusime teele. Esimesena suundusime kase juurde, temast saab imemaitsvat mahla. Öeldakse, et kasemahl on elueliksiir, loodus on valinud kõik vajaliku, et puu suudaks talvisest puhkusest elule ärgata. Maitsesime oma õueala kasemahla, et ka meie saaks jõudu ja jaksu. Edasi viis meid matkarada pihlakani. Arutlesime kas pihlakas on haljas või palajas. Jõuame ühiselt otsusele, et paljas. Pihlakas on vanarahva uskumuste põhjal kaitsja varaste eest. Kallistasime pihlakat, et meieni pikanäpumehed ei jõuaks. Seejärel kasutasime pihlaka tüve puukooretrüki tegemiseks. Luuletuse äraarvamisel, selgus järgmine matkapunkt, kastanipuu. Uurisime kastanipungi ja küsimusele, mis need on, tuli huvitavaid vastuseid. Liimiga koos idud. Mis tõlgitult tähendaks, vaigused pungad. Lõpuks jõuame ühisele järeldusele, et lehed tulevad pungast. Matkame edasi pajuni. Sellel aastal tuli kevad üsna varakult. Juba märtsi alguses valendas meie paju ilusates pajuurbades. Lapsed saavad teada, et pajukoor on ravivõimega ja et pajukoorsest saab teha pilli. Õuealal asuva piknikulaua taga valmivad pajutibudega kaardid. Matka lõpuks jõudsime maja taga oleva õunapuuni. Igal õigel matkasellil, läheb rännates kõht tühjaks. Selleks puhuks oli kokatädi meile valmistanud „õunaÅ¡ašõkkiâ€, grillvarda otsa lükitud õunatükid. Tegusa ja teadmisterohke matka lõpetasime kevadpäikse käes mäenõlval keha kinnitamisega.
Matk oli põnev täis uusi teadmisi, nii lastelt kui õpetajalt.
 |  |  |  |
 |