Matk Merivälja muulile
» sulge foto
MATK MERIVÄLJA MUULILE
Oma matkapäeva hommikul sõime kõhud korralikult pudrust punni, et ikka lõunani vastu pidada. Kui lapsed juba riides olid, otsustasid nad soojenduseks mängida ringmängu „Kes aias?“. Kuna lasteaiast väljaspool tuleb liikuda sõbral käest kinni hoides, siis paaride moodustamine toimus memoriini mängu põhimõttel. Lapsed, kes said ühesugused pildid, olid kõrvuti. Ja matk, eesmärgiga jõuda Merivälja muulile, võis alata...
Matka eestvedajaks oli meie lasteaia liikumisõpetaja, kes oskas meid juhatada mööda lühemat teed. Käies mööda väiksemaid tänavaid, võisime koduaedade taga näha ka märke kevadest. Lapsed märkasid koheselt lumikellukesi, kuid õpetaja suunamisel said lapsed näha ka tärkavaid krookuseid. Teekond viis meid ka läbi pargi, kus oli palju toredat. Kui juba peaaegu tunnike kõnnitud ja ümbritsevat loodust imetletud, tuli ületada sõidutee ning kohal me olimegi.
Lapsed kõndisid muulil ettevaatlikult ning kui lõppu jõudsime, siis nägid lapsed, et kivid on vee põhjast näha. Samuti olid meid tervitama tulnud ka paar luike, kes küll lapsi natuke eemalt jälgisid. Kuigi ilm ei olnud kõige päikselisem, siis lapsed tundsid ennast merel mõnusasti. Pärast natuke aega muulil viibimist suundusime hanereas mere kaldale, et seal midagi vahvat teha.
Lapsed said ülesandeks teha liiva peale üks kompositsioon ning vahenditeks sobis kõik, mis vähegi leida oli. Esialgu tõmmati käega liivale raam, kuhu pilti üldse hakatakse tegema. Osad lapsed tegid seda üksi, teised jällegi paaris. Pildi tegemisel läksid käiku puupulgad, kõrrelised, kivid, nöörijupid ja isegi männikäbi. Lapsed tundsid tehtud tööde üle suurt uhkust. Tõesti tulid lahedad kompositsioonid!
Poisid otsustasid ka mereääres ühte lemmikumat tegevust harrastada- lutsukivi viskamist. Kui esialgu piirduti ühe kivi viskamisega, siis varsti läks korraga merre terve peotäis pisikesi kive. Kuid see kõik ikka eesmärgiga, kes suudab kõige kaugemale visata. Pärast mererannal lustimist oli aeg minna tagasi lasteaeda.
Kui matk algas jalutuskäiguga, siis tagasiteed aitas lühemaks muuta paari peatuse sõitmine liinibussiga. Küll see oli laste jaoks alles lõbus! Hetk saadud bussis hinge tõmmata, tuli leida veel pisike kogus energiat, et kõndida lasteaeda. Mis ei olnud enam üldse kaugel...
Kuigi kõndimist oli palju, olid laste emotsioonid väga positiivsed. Kõige toredam ongi oma rühmakaaslastega just talve lõppedes mere ääres rannaliival lustida!
Oma matkapäeva hommikul sõime kõhud korralikult pudrust punni, et ikka lõunani vastu pidada. Kui lapsed juba riides olid, otsustasid nad soojenduseks mängida ringmängu „Kes aias?“. Kuna lasteaiast väljaspool tuleb liikuda sõbral käest kinni hoides, siis paaride moodustamine toimus memoriini mängu põhimõttel. Lapsed, kes said ühesugused pildid, olid kõrvuti. Ja matk, eesmärgiga jõuda Merivälja muulile, võis alata...
Matka eestvedajaks oli meie lasteaia liikumisõpetaja, kes oskas meid juhatada mööda lühemat teed. Käies mööda väiksemaid tänavaid, võisime koduaedade taga näha ka märke kevadest. Lapsed märkasid koheselt lumikellukesi, kuid õpetaja suunamisel said lapsed näha ka tärkavaid krookuseid. Teekond viis meid ka läbi pargi, kus oli palju toredat. Kui juba peaaegu tunnike kõnnitud ja ümbritsevat loodust imetletud, tuli ületada sõidutee ning kohal me olimegi.
Lapsed kõndisid muulil ettevaatlikult ning kui lõppu jõudsime, siis nägid lapsed, et kivid on vee põhjast näha. Samuti olid meid tervitama tulnud ka paar luike, kes küll lapsi natuke eemalt jälgisid. Kuigi ilm ei olnud kõige päikselisem, siis lapsed tundsid ennast merel mõnusasti. Pärast natuke aega muulil viibimist suundusime hanereas mere kaldale, et seal midagi vahvat teha.
Lapsed said ülesandeks teha liiva peale üks kompositsioon ning vahenditeks sobis kõik, mis vähegi leida oli. Esialgu tõmmati käega liivale raam, kuhu pilti üldse hakatakse tegema. Osad lapsed tegid seda üksi, teised jällegi paaris. Pildi tegemisel läksid käiku puupulgad, kõrrelised, kivid, nöörijupid ja isegi männikäbi. Lapsed tundsid tehtud tööde üle suurt uhkust. Tõesti tulid lahedad kompositsioonid!
Poisid otsustasid ka mereääres ühte lemmikumat tegevust harrastada- lutsukivi viskamist. Kui esialgu piirduti ühe kivi viskamisega, siis varsti läks korraga merre terve peotäis pisikesi kive. Kuid see kõik ikka eesmärgiga, kes suudab kõige kaugemale visata. Pärast mererannal lustimist oli aeg minna tagasi lasteaeda.
Kui matk algas jalutuskäiguga, siis tagasiteed aitas lühemaks muuta paari peatuse sõitmine liinibussiga. Küll see oli laste jaoks alles lõbus! Hetk saadud bussis hinge tõmmata, tuli leida veel pisike kogus energiat, et kõndida lasteaeda. Mis ei olnud enam üldse kaugel...
Kuigi kõndimist oli palju, olid laste emotsioonid väga positiivsed. Kõige toredam ongi oma rühmakaaslastega just talve lõppedes mere ääres rannaliival lustida!
 |  |  |  |
 |  |  |