Võlumets keset Tallinna ehk sinilille otsingul

» sulge foto

Ühes iidses pargis keset Tallinna, kasvab palju-palju puid, kes laiutavad oma juuri ja võrasid ühe päris vana koolimaja kõrval. Kui tuul neid puid liigutab, siis kriuksuvad ja kägisesevad need justkui virisedes millegi üle. Puude ülemistel korrustel kraaksuvad hallvaresed, veidi allpool elavad rasvatihased, kes jagavad üsna sõbralikult elamispinda kodutuvidega. Päris all - maapinnal ei kasvanud siiani mitte ühtegi lille. Mitte ühtainsamatki. Ju vist kaunite lillede puudumine panigi vanad puud torisema. Aga ühel päikselisel kevadpäeval hakkasid varesed kisklema ühe poolmädanenud õuna pärast, mis lume alt välja sulas ja mis oli sinna juba sügisel ühe teise klassi jutsi Ilmari taskust välja pudisenud. Varesed ajasid teineteist taga, kuni üks nendest lendas pauguga vastu taevast. Varesel hakkas pea ringi käima ja ta maandus oksale hinge tõmbama. Sellest kokkupõrkest tuli taeva küljest üks väike tükike küljest ära ja pudenes maha. Õnneks juhtus ta pudenema just sellesse vanasse parki keset Tallinna linna, kuhu mitte kunagi varem ei olnud ükski taevatükk pudenenud. Ja sellest taevatükist hakkas kasvama imeilus taevasinine lill - SINILILL. Ja ta kasvas selle pargi kõige kaugemas nurgas. Ühel ilusal päeval otsustasid Hilariuse kooli esimese ja teise klassi lapsed Paula, Mathias, Ilmar, Sander, Kaarel ja Henri koos õpetaja Nataliga selle taevasinise lille üles otsida, et teda natuke lähemalt uurida. Nad olid nimelt kogu seda imelugu aknast jälginud. Selleks, et see lill üles leida, tuli ette võtta üks korralik uurimisretk. Kohapeal selgus aga, et pargist on saanud võlumets ja seal kasvavad vanad torisejad puud olid asja laste jaoks keerulisemaks teinud. Selleks, et sinililleni jõuda, tuli lastel lahendada mõned ülesanded (ülesanded ei ole väga keerulised, kuna tegemist on ravipedagoogilise kooli erivajadustega lastega.)
1. Puude vahele on tõmmatud nöör, millel on pesulõksudega kinnitatud segamini tähed, nendest tuleb moodustada sõna: ETER (TERE).
2. Lastele lendab vastu öökull (lumekakk), kellega koos tuleb lugeda liigutustega salmi:
ÖÖKULL LAULAB (KAKS PLAKSU)
UU-UU (KAKS PATSU PÕLVEDELE)
SUL ON LAHTI (KAKS PLAKSU)
SUU-SUU (KAKS PATSU PÕLVEDELE)
METS AGA VASTAB (KAKS PLAKSU)
HUU-HUU (KAKS PATSU PÕLVEDELE)
ÖÖKULLI KODU ON (KAKS PLAKSU)
PUU-PUU (KAKS PATSU PÕLVEDELE)
LUGU SAI LÄBI (KAKS PLAKSU)
JU-JU (KAKS PATSU PÕLVEDELE)
3. LASTELE HÃœPPAB VASTU KONN, KES JAGAB ÃœLESANDEID:
„OTSI ÜLES RÕÕMUS PUU“, „OTSI ÜLES KURB PUU“...
4. VASTU JALUTAB SIIL, KES PALUB LASTEL ETTEANTUD VÄRVI ESEMEID LEIDA ÜMBRUSEST.
5. VASTU TULEB KARU JA PALUB ÜLES OTSIDA TEMA SÕBRAD: JÄNESE, HUNDI, ORAVA JA METSKITSE.
Kui lapsed kõik etteantud ülesanded täitsid, võlumetsaelanike aitasid, jõudsid nad märkamatult võlumetsa kõige kaugemasse nurka ja seal nad avastasid piknikulina, millel olid maiustused ja tee ning sellele kohale üsna lähedal avastasid lapsed taevasinise lille. Nad uurisid seda tükk aega enne kui asusid piknikut pidama. Sellest tuli üks tore ja põnev avastusretk.