MÄRKA IMELIST LOODUST.

» sulge foto

Rukkilill on Väimela lasteaed looduskaunis kohas Võrumaal. Meie oleme Lõopesa rühma 5-aastased lapsed ja meie suured sõbrad on POKUD. Siin on mets ja heinamaa, järved oma luikede ja partidega, teerajad jalutamiseks, vana mõisapark. On ka pisike POKUMAA järve ääres, kus me käime päris tihti neid lihtsalt vaatamas, mõnikord juttu ajamas, ka salajuttu puhumas. Teame: pokud ei räägi meie saladusi kunagi kellelegi. Et Väimelas on vaheldusrikas maastik väikeste mäeküngaste vahel, siin on piisavalt avarust ja varjulisust, ümberringi loodushääled- seepärast oleme tublid matkajad ja vahepeal lihtsalt imelise looduse nautlejad.
Meile on matkad, jalutuskäigud, õppekäigud väga tähtsad, sest me
• tahame targaks saada läbi kodukoha looduse
• mängime ja viime palju õppetegevusi läbi looduses
• õpime märkama enda ümber elus ja eluta olendeid
Teisipäeval, 4. märtsil otsustasime minna jalutama pokude juurde ja rääkida neilegi matkamängust ja sellest „ liikumise“ aastast. Pokude juures märkas Regan, et selle aasta po-
kud on päris prisked. Nele leidis oma pokul juba natuke rohekat tutti. Lapsed loendasid pokud üle ja soovisid mõnusat kevade ootust. Mihkli arvates noogutasid pokud ja kiitsid meie mõtted heaks. Arutasime läbi, et täna otsib ja märkab iga laps looduses midagi põnevat ja huvitavat.
Ilm oli küll natuke sombune, aga alustasime kohe matka läbi pargi metsarajale. Tüdrukud leidsid porilombikese, millel tugev jää. Kaugemal mõnusad lumekuhilad, mis meelitasid veel mini-lumesõda mängima. Tammede all oli nii palju tammetõrusid-Karini arvates jaguks siit mitmele metsseale(vanaisa jahimees).Nora mure oli, kas need teod veel elavad teokarpides.
Tore leid oli Merili V-täheline puu ja Regani jändrikust puuoks, mis oli nagu vanaisa Vello täht V ja Y moodi. Põllu peal oli põllujärv-nii suur, jää ka veel peal. Põllu ääres meeletult palju mutimullahunnikuid. Nora sai neid 24. Mihkel ütles, et issi on kohe vihane nende muttide peale, muudkui töötavad. Äkki avastasid lapsed teepeal erinevaid kivikesi: Õ –täht,
südamekujuga, draakoni moodi, kolmnurk jt. Meie kraavipoku, mida me igal aastaajal vaat-
leme, oli veel kõhna, aga kosub. Huvi pakkus vana sammaldunud kask, millel on vist mingi
kasvaja. Seda peame uurima, arvas Mihkel. Metsa jõudes rõõmustas meid päike pilve tagant.
Tüdrukud jooksid loomade söögimaja uurima, poisid aga hakkasid peitust mängima. Traditsioonilise keksumängu hüppasid tüdrukud ja ka poisid läbi. Mõnusad matka lõpurosinad olid kevade märgid: pajuurvad tee ääres ja lumikellukesed Karini maja juures.
Reedel oli hommikul päris külm ja lumi ka maas. Lastel oli huvi minna vaatama konnatiiki ja oja, kuidas selle jääga lood on. Teeme ainult väikse matka, saame talve pilte ka juurde panna. Päikegi hakkas rõõmsalt paistma laste toreda mõtte peale. Täna on kuidagi vaikne, pole tuultki, isegi varese kraaksumist ei kuule- rääkisid Karin ja Nora. Konnatiigil oli tõesti jää peal. Laste arvates oli see petlik ja õhuke, väga ohtlik jää, eluilmaski ei tohi selle peale minna-oli kõigi arvamus.
See oli tore hommikupoolik: märkasime 7 uhket sammaldunud kändu, uurisime jälgi lumel, matkaraja sopase jääga oja olukorda, pardipere askeldusi järve ääres. Kõige põnevam oli oma varju otsimine ja muidugi väikeste jalakeste puhkus pargipingil istudes.
Laste arvates on looduses tõesti palju huvitavaid ja imelisi asju. Huvitav on seegi: ei tea enam ,millal on talv ja millal on kevad.