Tarvastu paisjärve sillad
» sulge foto
Talvise matka planeerisime Tarvastu paisjärve juurde ja sooviks oli uurida jää paksust ning jagada lastele infot ohutusest jäätunud veekogul. Ja nagu tihti juhtub, siis segas end meie plaanidesse ilm: algul oli väga külm ja siis juba liiga soe ja jää hakkas sulama. Seepärast otsustasime oma plaane muuta just nii palju kui ilm seda nõudis ja matk sai teoks 15. märtsil.
Hommikuringis tutvustasime lastele üldisi andmeid Tarvastu jõe ja paisjärve kohta: jõe pikkus koos lisaharudega on 26,8 km ehk peaaegu nagu tee Mustlast Viljandisse ja suubub Võrtsjärve. Jõe ääres on liivakivi paljandid ehk Kullamägi ja Matu koopad. Jõgi on avalikult kasutatav ja väga puhas, reostus praktiliselt puudub.
Tarvastu jões elavad ahven, haug, särg, jõeforell; suudmealal (Villa kanal) lisaks turb, trulling ja latikas. Jõe ääres elavad ka koprad, kes langetavad puid ja ujutavad luhtasid üle.
Matkasime paisjärve äärde ja ületades sildasid loendasime neid. Enam-vähem iga silla juures me mängisime või uurisime midagi:
1.silla juures rääkisime ohutusest veekogude juures nii suvel soojaga kui ka talvel külmal ajal.
2.silla juures mängisime mängu Päike, lumi, oja ja siis „voolasime“ edasi kolmanda silla poole. Ja uurisime lumelt leitud jälgi.
3.silla juures tuli lastel mõistatustele lahendused leida ja õpetajad Irja ja Lea ujutasid meisterdatud paadikesi (kaldad oli pehmed ja lastele veidi ohtlikud).
Enne neljandat silda tegime pikema peatuse ja õpetaja Irja võttis lähedal asuvast tiigist ämbriga vett koos jäätükkidega. Osad lapsed uurisid jääd luupidega ja samal ajal said mõned lapsed tõsta lusikaga ämbrist vett väikestesse topsidesse, ise lusikatäisi loendades. Ja ülejäänud lapsed uurisid kobraste näritud puutükke, mis olid suurveega kaldale uhutud. Kaks otsisid mutti mutimullahunnikust.
4.sild oli kõige raskemini ületatav: siin olid täiskasvanud lastel abiks, sest selle sillaületusega saime teisele poole jõge (teised olid ojanirekesed). Jõe teisel kaldal said lapsed natuke rohkem vabadust ja nii toimuski laste enda initsiatiivil „dessant“ raielangile. Lastel oli lõbu laialt! Nad leidsid „karukoopa“ ja veidi hiljem „karunaha
5.silla ületamine oli juba lihtne ja juba paistiski mulgipere, mille juures tegime mõned pildid.
6.sild oli jälle kõige pikem ja peale selle ületamist said lapsed kala püüda (kalda ääres oli veidi lahtist vett).
Ronisime kaldajärsakust üles ja matkasime mööda jalgteed lasteaia poole ning teel joonistasime oksakestega kalu.
Lasteaias panime ühe kohevalt ja teise tihedalt lund ning kolmanda jääd täis ämbrikesed sulama. Osad lapsed arvasid, et kiiremini sulab jää ja teised jällegi, et lumi. Ja õhtupoolikul saime teada, et kõige rohkem vett tuli jää sulamisest.
Oli põnev ja avastusterohke päev! Matkal käisid 8 Suure ja 7 Väikese Naeruvõru last ning õpetajad Lea ja Irja, Merit, Maiki ja Ülle.
Hommikuringis tutvustasime lastele üldisi andmeid Tarvastu jõe ja paisjärve kohta: jõe pikkus koos lisaharudega on 26,8 km ehk peaaegu nagu tee Mustlast Viljandisse ja suubub Võrtsjärve. Jõe ääres on liivakivi paljandid ehk Kullamägi ja Matu koopad. Jõgi on avalikult kasutatav ja väga puhas, reostus praktiliselt puudub.
Tarvastu jões elavad ahven, haug, särg, jõeforell; suudmealal (Villa kanal) lisaks turb, trulling ja latikas. Jõe ääres elavad ka koprad, kes langetavad puid ja ujutavad luhtasid üle.
Matkasime paisjärve äärde ja ületades sildasid loendasime neid. Enam-vähem iga silla juures me mängisime või uurisime midagi:
1.silla juures rääkisime ohutusest veekogude juures nii suvel soojaga kui ka talvel külmal ajal.
2.silla juures mängisime mängu Päike, lumi, oja ja siis „voolasime“ edasi kolmanda silla poole. Ja uurisime lumelt leitud jälgi.
3.silla juures tuli lastel mõistatustele lahendused leida ja õpetajad Irja ja Lea ujutasid meisterdatud paadikesi (kaldad oli pehmed ja lastele veidi ohtlikud).
Enne neljandat silda tegime pikema peatuse ja õpetaja Irja võttis lähedal asuvast tiigist ämbriga vett koos jäätükkidega. Osad lapsed uurisid jääd luupidega ja samal ajal said mõned lapsed tõsta lusikaga ämbrist vett väikestesse topsidesse, ise lusikatäisi loendades. Ja ülejäänud lapsed uurisid kobraste näritud puutükke, mis olid suurveega kaldale uhutud. Kaks otsisid mutti mutimullahunnikust.
4.sild oli kõige raskemini ületatav: siin olid täiskasvanud lastel abiks, sest selle sillaületusega saime teisele poole jõge (teised olid ojanirekesed). Jõe teisel kaldal said lapsed natuke rohkem vabadust ja nii toimuski laste enda initsiatiivil „dessant“ raielangile. Lastel oli lõbu laialt! Nad leidsid „karukoopa“ ja veidi hiljem „karunaha
5.silla ületamine oli juba lihtne ja juba paistiski mulgipere, mille juures tegime mõned pildid.
6.sild oli jälle kõige pikem ja peale selle ületamist said lapsed kala püüda (kalda ääres oli veidi lahtist vett).
Ronisime kaldajärsakust üles ja matkasime mööda jalgteed lasteaia poole ning teel joonistasime oksakestega kalu.
Lasteaias panime ühe kohevalt ja teise tihedalt lund ning kolmanda jääd täis ämbrikesed sulama. Osad lapsed arvasid, et kiiremini sulab jää ja teised jällegi, et lumi. Ja õhtupoolikul saime teada, et kõige rohkem vett tuli jää sulamisest.
Oli põnev ja avastusterohke päev! Matkal käisid 8 Suure ja 7 Väikese Naeruvõru last ning õpetajad Lea ja Irja, Merit, Maiki ja Ülle.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |