Elu metsas!

» sulge foto

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis plaanisid Vellekeste rühma õpetajad juba ammu matka. Kuid ega meist keegi pole kaitstud viiruste eest ja nii tuli plaanitu edasi lükata kuni 24.märtsini. Sõitsime kahe bussiga Ropka linnaosast, kus asub meie lasteaed, Ihaste metsa äärde. Vahepealse bussiootamise ajal vaatlesime ka loodust Anne kanali ümbruses ja võrdlesime Emajõe ja Anne kanali erinevusi.
Õpetajatel olid matkale kaasa võetud grillimistarbeid, söögipoolis ja mängu-ning uurimisvahendid. Ihaste metsa äärde jõudes kuulsime mitme linnu hääli ja eemalt kostis ka lõokeste trillerdamist. Juba metsaääres leidsime mahasaetud puid ja põõsaid ning asusime neist onni tegema. Tegime lausa kaks onni, sest ühte onni ei mahtunud kõik lapsed ära. Liikudes metsa sisse, jälgisime ka jalgealust (vaatlesime erinevaid puujuuri) ja otsisime erineva kujuga puid. Küll oli ikka raske hoida silma peal jalgealusel, et maha ei kukuks ja samal ajal vaadata puid, mis kõrgusid taevasse. Siiski nägime mitmeharulisi kuuski ja kõveraid männipuid. Männiokastest tegime suure sipelgapesa ja panime sinna kuusekäbidest ja männiokastest tehtud sipelgad. Ka vaatlesime sammalt ja selle asukohta puudel. Nii said lapsed teada, kummal pool on lõuna ja põhi. Avastasime ka ühe seene, mille nimetust ei teadnud isegi õpetajad. Veel oli meie teel, arvatavasti rebaste poolt lõhutud, herilasepesa. Ning leidsime mitmeidki tärkavaid rohututte. Kevad on tõesti käes!
Jõudes grillimiskohani, aitasid lapsed õpetajatel tuld teha ja sõnasid võlusõnad " Sütti, sütti tuli!" Ja grillsöed võtsidki tuld. Kuni grillsöed grillimiseks valmis said, läksid lapsed koos õpetaja Innaga metsa kopratamme otsima ja loomajälgi leidma. Nad leidsidki jänesejälgi, suuri ja väikesi koertejälgi (siin käiaksegi koertega jalutamas) ning isegi kitsejälgi. Kopratamme juures vaadeldi puid, mida olid koprad juba närida jõudnud ning vaatlesid ka kobraste langetatud puid, mis vee ojakeses kinni pidas. Õp. Inna jutustas lastele kobraste elust ja elamiskohast. Ühtegi kobrast ei õnnestunud näha (neid vaatasime hiljem loodusfilmilt).
Sel ajal, kui lapsed metsas viibisid, valmistasid õpetajad Helje ja Loona ette matkatoidu ja grillimisvahendid. Kui see valmis oli, siis hõikas õp. Helje lastele "Ae, aee, auuu…". Sellest tekkis laste hulgas arutlus, et nüüd on ka hunt metsa tulnud. Õp. Inna rahustas, et Ihaste metsas on liiga palju inimesi ja hunt seal ei ela. Kui siis lapsed tagasi grillimisplatsile jõudsid, said and aru, et hõikajaks oli õp. Helje ja see tekitas palju nalja- " Hirmul on suured silmad ja pikad kõrvad!" Nüüd sai ka arutletud, kuidas käituda, kui laps on kuhugi ära eksinud.
Iga laps sai oma viinereid ise küpsetada ja see oli väga vahva. Küll maitsesid grillitud viinerid lastele vabas looduses hästi. Kui oli söödud, koristati enda järelt grillimisplats ja visati prügi ettenähtud kohta. Tagasitee metsaäärsesse bussipeatusse oli mänguline ja muljete jagamist tulvil. Bussi oodates sai ka mängitud liikumismänge. Tagasiteelgi tuli kahe bussiga sõita ja lasteaeda jõudes jagasid lapsed ka õuealal olnud sõpradele oma kogemusi. Küll sel päeval maitses lasteaia supp hästi ja lõunauni oli eriti magus! Peale magamist olid lapsed ikka veel õhinas ja lubasid oma vanemaidki kutsuda Ihaste metsa. Päev oli vahva!