APRILL MÄRTSIL KÜLAS
» sulge foto
Meie lasteaed asub Põltsamaal looduskaunis kohas. Lasteaia taga on kohe mets, kuhu on rajatud meie õpetajate poolt õpperada. Sel aastal oli lumi väga lühikest aega maas ja nii me ei jõudnudki lumega metsa. Aga ühel päikesepaistelisel päeval läksime uurima ja otsima varakevade märke.
Eesmärkideks oli: laps tutvub keskkonnakasvatusega, looduse väärtustamisega, säästliku eluviisi ja tarbimisega, laps kuulab loodushääli, lapsel on võimalus aktiivselt liikuda ning lasteaia lähiümbrust avastada, uurida ja kogeda.
Oli tunne nagu mets ootaks meid. Istusime puupakkudele, panime silmad kinni ja kuulasime loodushääli. Lapsed kuulsid linnulaulu, mingeid krabinaid ja isegi automürinat oli kuulda. Siin oli tore ka mängida, mängisime kompimismängu. Lapsed istusid puupakkudele. Mängujuhil oli kott, mille sees olid looduses leiduvad esemed (kivid, käbid, oksad, lehed, puukoor, sammal). Laps pistis käe kotti ja kompis üht eset. Ülesandeks oli ära tunda, mis see on. Edasi viis tee meid mööda kompostihunnikust. Mis on kompostihunnik? Mis sinna sobib? Võtsime luubid välja ja hakkasime uurima. Lapsed leidsid sealt kõdunenud puulehti, umbrohtu, kartulikoori jms. Kühvlikesega kaevates leidsime ka mõne uimase putuka ja tühje teokarpe. Panime leitud putukad luubiga topsi ja vaatlesime neid lähemalt. Lehtede alt tuli välja isegi mõni lumikelluke. Vestlus – arutelu käigus said lapsed teada, et kompostihunnikus on loodusele kahjutu prügi, see mis ajapikku kõduneb ja muutub mullaks. See muld on väga hea taimedele. Lapsed leidsid, et sellepärast seal lumikellukesed õitsesidki. Eelmisel päeval maalisid lapsed paberile pruuni – kollase ja musta guaššvärviga kompostihunniku tausta. Nüüd metsas leidis iga laps midagi, mis sobiks kompostihunnikusse ja kleepisid need maalitud kompostihunnikule. Meil sai vahva kompostihunnik!
Läksime edasi - ikka kevademärke otsima. Leidsimegi pajutibud! Painutasime oksad ettevaatlikult allapoole, et lapsed saaksid pajutibusid lähemalt uurida. Siit said lapsed kohe oma silmaga näha, et paju on hästi painduv. Uurisime missugune on maapind kus paju kasvab – väga märg ja vesine. Jälle üks teadmine juures!
Õpetaja Küllil oli lastele üllatus – oravatopis. Õpetaja asetas orava puutüvele. Saime lähedalt uurida orava välimust. Lastele oli üllatuseks orava pikad küünised. Arutlesime, kuhu võiks orav pesa ehitada , millest toituda ja kes on tema vaenlased. Otsisime kas meie ümbruses leidub mõni puu, kus võiks pesitseda orav. Ei leidnud, ka käbid olid närimata, kuid lastele jäi silma prügi, mis on loodusele kahjulik ( kiletükid, suitsupakid, plastpudel). Siia sobis hästi mäng „Õige ja valeâ€. Iga laps sai ühe pildi, millel kujutatud tegevus metsas. Laps pidi ütlema, kas see tegevus on metsas õige või vale (nt laps tahab kepiga oravat lüüa jms). Lapsed olid tublid ja teadsid hästi, kuidas on metsas õige käituda.
Ühiselt otsustasime, et korjame enne metsast lahkumist prügi kotti ja viime selle prügikasti.
Metsast lahkudes olid lapsed väsinud, kuid teadmiste poolest rikkamad.Et kevad põues püsiks, tõime ta endaga tuppa kaasa. Koos sättisime toomingaoksad vaasi.
Eesmärkideks oli: laps tutvub keskkonnakasvatusega, looduse väärtustamisega, säästliku eluviisi ja tarbimisega, laps kuulab loodushääli, lapsel on võimalus aktiivselt liikuda ning lasteaia lähiümbrust avastada, uurida ja kogeda.
Oli tunne nagu mets ootaks meid. Istusime puupakkudele, panime silmad kinni ja kuulasime loodushääli. Lapsed kuulsid linnulaulu, mingeid krabinaid ja isegi automürinat oli kuulda. Siin oli tore ka mängida, mängisime kompimismängu. Lapsed istusid puupakkudele. Mängujuhil oli kott, mille sees olid looduses leiduvad esemed (kivid, käbid, oksad, lehed, puukoor, sammal). Laps pistis käe kotti ja kompis üht eset. Ülesandeks oli ära tunda, mis see on. Edasi viis tee meid mööda kompostihunnikust. Mis on kompostihunnik? Mis sinna sobib? Võtsime luubid välja ja hakkasime uurima. Lapsed leidsid sealt kõdunenud puulehti, umbrohtu, kartulikoori jms. Kühvlikesega kaevates leidsime ka mõne uimase putuka ja tühje teokarpe. Panime leitud putukad luubiga topsi ja vaatlesime neid lähemalt. Lehtede alt tuli välja isegi mõni lumikelluke. Vestlus – arutelu käigus said lapsed teada, et kompostihunnikus on loodusele kahjutu prügi, see mis ajapikku kõduneb ja muutub mullaks. See muld on väga hea taimedele. Lapsed leidsid, et sellepärast seal lumikellukesed õitsesidki. Eelmisel päeval maalisid lapsed paberile pruuni – kollase ja musta guaššvärviga kompostihunniku tausta. Nüüd metsas leidis iga laps midagi, mis sobiks kompostihunnikusse ja kleepisid need maalitud kompostihunnikule. Meil sai vahva kompostihunnik!
Läksime edasi - ikka kevademärke otsima. Leidsimegi pajutibud! Painutasime oksad ettevaatlikult allapoole, et lapsed saaksid pajutibusid lähemalt uurida. Siit said lapsed kohe oma silmaga näha, et paju on hästi painduv. Uurisime missugune on maapind kus paju kasvab – väga märg ja vesine. Jälle üks teadmine juures!
Õpetaja Küllil oli lastele üllatus – oravatopis. Õpetaja asetas orava puutüvele. Saime lähedalt uurida orava välimust. Lastele oli üllatuseks orava pikad küünised. Arutlesime, kuhu võiks orav pesa ehitada , millest toituda ja kes on tema vaenlased. Otsisime kas meie ümbruses leidub mõni puu, kus võiks pesitseda orav. Ei leidnud, ka käbid olid närimata, kuid lastele jäi silma prügi, mis on loodusele kahjulik ( kiletükid, suitsupakid, plastpudel). Siia sobis hästi mäng „Õige ja valeâ€. Iga laps sai ühe pildi, millel kujutatud tegevus metsas. Laps pidi ütlema, kas see tegevus on metsas õige või vale (nt laps tahab kepiga oravat lüüa jms). Lapsed olid tublid ja teadsid hästi, kuidas on metsas õige käituda.
Ühiselt otsustasime, et korjame enne metsast lahkumist prügi kotti ja viime selle prügikasti.
Metsast lahkudes olid lapsed väsinud, kuid teadmiste poolest rikkamad.Et kevad põues püsiks, tõime ta endaga tuppa kaasa. Koos sättisime toomingaoksad vaasi.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |