Õues on tore õppida
» sulge foto
Õues on tore õppida
Laste vanus 4 – 6 a
Matka üldeesmärgid:
1. Tärkab huvi looduse vastu
2. Õpib loodust nautima, kaitsma
3. Õpib nägema looduse ilu ja mitmekesisust
Matka planeerisime mina ja keskkonna ja matemaatika tegevuse läbiviimiseks lõimituna teiste õppetegevustega.
Tegevuse eesmärgid:
1. Teab ja nimetab puuosi
2. Teab, mis taimedel on vaja juuri
3. Tunneb kuuse ja männi puud
4. Oskab loendada 10ni
Lõimumine teiste õppetegevustega
Keel ja kõne: areneb jutustamisoskus ja laieneb sõnavara
Kunst: joonistab puukoore mustri, hiljem saab lisada ka oksad jne
Liikumine: liikumismängud
Muusika: areneb kuulmistaju, linnulaul, puude kohin jne ( metsa hääled)
Sissejuhatus:
Hommikuringis tutvustasime lastele raamatut „Kuidas õppida vaatlema?“ E. Valter ning esitasime lastele küsimusi:
• Mida sina oled metsas märganud?
• Mida sa lähemalt uurida tahad?
Nii selgitasime välja lastele huvi pakkuvad valdkonnad, kes soovis uurida putukaid ja kes puid põõsaid.
See järel leppisime lastega kokku looduses viibimise reeglid õigem on öelda, et tuletasime reeglid uuesti meelde:
• Olen õpetajale nähtav
• Suhtun loodusesse hoidvalt
• Hoidun ohtudest ( ei pista suhu tundmatuid taimi)
Järgnes matk metsa. Lasteaiast sai kaasa võetud pinokklid, luubid, rasvakriidid ja paberid.
Tegevuse käik:
Kuna Siimusti lasteaed asub metsa sees siis metsa minemine meil palju aega ei võtnud ning liiklusesse minema ei pidanud. Matkarajale jõudes andsime lastele ülesande leida üles puu, mis ei ole oma õiges asendis (maha langenud puu). Kui lapsed olid puu leidnud siis pidid nad vaatluse teel kindlaks tegema, mis puuga on tegu. See oli päris raske kuna puu oli maas olnud juba tükk aega ja okkaid polnud enam näha (kuusk).
Järgnes arutelu teemal:
• Mis võis selle puuga juhtuda?
• Kas see on leht – õi okaspuu? Miks sa nii arvad?
Toimus kuuse lähem vaatlus. Uuritakse suuri juuri, tüve ja oksi. Lapsed nimetasid ja näitasid puuosi.
• Miks on puule juuri tarvis? Paljud lapsed ei teadnud vastust siis järgnes seletus juurte vajalikkusest taimedele, puudele.
Lastele anti järgmine ülesanne sammudega ära mõõta puu pikkus. Kuna puu on pikk siis pidime mõnda last aitama. See järel rivistasime ennast ülesse, kes sai kõige rohkem samme see esimene jne.
Komanda ülesanne oli lastel: korjata endale mahalangenud puu okas ja otsida siit lähedalt samasuguste okastega puu. Kui lapsed on endale sellise puu leidnud siis proovisid nad selle puu ümbert kinni võtta ning pärast mahalangenud puu juurde tagasi tulles püüdsid nad ka sellelt ümbert kinni võtta.
• Milline puu oli jämedam? Miks sa nii arvad?
See järel said kõik lapsed endale kes luubi ja kes pinokkli ning asuti metsa alust uurima. Põnevat tegutsemist jätkus pikemaks ajaks nii, et lubasime teinekordki uurimis vahendid metsa kaasa võtta.
Iga laps sai endale paberi ja rasvakriidi, et jäädvustada oma puukoore jälg. Võrredi erinevate jälgede mustrit ja püüti jutustada, mida see kujutada võib.
Kuna uurimise peale läks palju aega siis plaanitud mängu lubasime mängida õhtupoole lasteaia õuealal. Mängu jaoks korjasime nii palju käbisi, kui vana laps on ja asusime koduteele.
Lõpetav osa:
Kõik lapsed kogunevad õpetaja juurde. Järgnes teadmiste kinnistamine
• Mida said tänasel matkal teada?
( Mäng mida mängisime õhtul lasteaias)
Käbi mäng: „Jooks käbidega“
Rühm jagunes kaheks. Jooksjad asetavad käbid põlvede vahele ja jooksevad siis võidu kokkulepitud piirjooneni ja tagasi. Kes käbi kaotab, peab selle tagasi asetama ja jooksu jätkama.
Matka korraldajad: Naksitrallide rühma õpetajad: Piret Lindmaa ja Hille Eespäev.
Laste vanus 4 – 6 a
Matka üldeesmärgid:
1. Tärkab huvi looduse vastu
2. Õpib loodust nautima, kaitsma
3. Õpib nägema looduse ilu ja mitmekesisust
Matka planeerisime mina ja keskkonna ja matemaatika tegevuse läbiviimiseks lõimituna teiste õppetegevustega.
Tegevuse eesmärgid:
1. Teab ja nimetab puuosi
2. Teab, mis taimedel on vaja juuri
3. Tunneb kuuse ja männi puud
4. Oskab loendada 10ni
Lõimumine teiste õppetegevustega
Keel ja kõne: areneb jutustamisoskus ja laieneb sõnavara
Kunst: joonistab puukoore mustri, hiljem saab lisada ka oksad jne
Liikumine: liikumismängud
Muusika: areneb kuulmistaju, linnulaul, puude kohin jne ( metsa hääled)
Sissejuhatus:
Hommikuringis tutvustasime lastele raamatut „Kuidas õppida vaatlema?“ E. Valter ning esitasime lastele küsimusi:
• Mida sina oled metsas märganud?
• Mida sa lähemalt uurida tahad?
Nii selgitasime välja lastele huvi pakkuvad valdkonnad, kes soovis uurida putukaid ja kes puid põõsaid.
See järel leppisime lastega kokku looduses viibimise reeglid õigem on öelda, et tuletasime reeglid uuesti meelde:
• Olen õpetajale nähtav
• Suhtun loodusesse hoidvalt
• Hoidun ohtudest ( ei pista suhu tundmatuid taimi)
Järgnes matk metsa. Lasteaiast sai kaasa võetud pinokklid, luubid, rasvakriidid ja paberid.
Tegevuse käik:
Kuna Siimusti lasteaed asub metsa sees siis metsa minemine meil palju aega ei võtnud ning liiklusesse minema ei pidanud. Matkarajale jõudes andsime lastele ülesande leida üles puu, mis ei ole oma õiges asendis (maha langenud puu). Kui lapsed olid puu leidnud siis pidid nad vaatluse teel kindlaks tegema, mis puuga on tegu. See oli päris raske kuna puu oli maas olnud juba tükk aega ja okkaid polnud enam näha (kuusk).
Järgnes arutelu teemal:
• Mis võis selle puuga juhtuda?
• Kas see on leht – õi okaspuu? Miks sa nii arvad?
Toimus kuuse lähem vaatlus. Uuritakse suuri juuri, tüve ja oksi. Lapsed nimetasid ja näitasid puuosi.
• Miks on puule juuri tarvis? Paljud lapsed ei teadnud vastust siis järgnes seletus juurte vajalikkusest taimedele, puudele.
Lastele anti järgmine ülesanne sammudega ära mõõta puu pikkus. Kuna puu on pikk siis pidime mõnda last aitama. See järel rivistasime ennast ülesse, kes sai kõige rohkem samme see esimene jne.
Komanda ülesanne oli lastel: korjata endale mahalangenud puu okas ja otsida siit lähedalt samasuguste okastega puu. Kui lapsed on endale sellise puu leidnud siis proovisid nad selle puu ümbert kinni võtta ning pärast mahalangenud puu juurde tagasi tulles püüdsid nad ka sellelt ümbert kinni võtta.
• Milline puu oli jämedam? Miks sa nii arvad?
See järel said kõik lapsed endale kes luubi ja kes pinokkli ning asuti metsa alust uurima. Põnevat tegutsemist jätkus pikemaks ajaks nii, et lubasime teinekordki uurimis vahendid metsa kaasa võtta.
Iga laps sai endale paberi ja rasvakriidi, et jäädvustada oma puukoore jälg. Võrredi erinevate jälgede mustrit ja püüti jutustada, mida see kujutada võib.
Kuna uurimise peale läks palju aega siis plaanitud mängu lubasime mängida õhtupoole lasteaia õuealal. Mängu jaoks korjasime nii palju käbisi, kui vana laps on ja asusime koduteele.
Lõpetav osa:
Kõik lapsed kogunevad õpetaja juurde. Järgnes teadmiste kinnistamine
• Mida said tänasel matkal teada?
( Mäng mida mängisime õhtul lasteaias)
Käbi mäng: „Jooks käbidega“
Rühm jagunes kaheks. Jooksjad asetavad käbid põlvede vahele ja jooksevad siis võidu kokkulepitud piirjooneni ja tagasi. Kes käbi kaotab, peab selle tagasi asetama ja jooksu jätkama.
Matka korraldajad: Naksitrallide rühma õpetajad: Piret Lindmaa ja Hille Eespäev.
 |  |  |  |