JAHIMEHEGA TALVISEL METSARETKEL
» sulge foto
Puhja Lasteaia Pääsusilm kesmine rühm käis
Puhja Lasteaia Pääsusilm keskmises rühmas kavandati metsaretke juba jaanuaris. Ühiselt kavandati metsaretke. Lapsed tõid metsloomadele söögipoolist, kuid käre pakane sundis meid tuppa jääma.Metsloomadele mõeldud toit jäi ootama.
Kahe nädala pärast ilm pehmenes ja saime uuesti hakata rääkima talvisest metsaelust.
Metsretke eelõhtul pani õpetaja Marje kõik laste ootused ja lootused tapeediribale kirja, et mida siis lapsed kuulda või näha soovivad. Juttu räägiti individuaalselt ja räägitu oli igati vahva ning sai vanematelegi lugemiseks välja pandud. Lapsed lootsid näha tuttavaid metsloomi, kuulata karu norskamist, linnulaulu, jahimehe juttu ja palju muudki.
Metsaretkele oli kutsutud Markuse isa, Janek Raid, kes on Puhja Jahimeeste Seltsi juhataja.
4. veebruaril oli igati sobilik ilm matkamiseks. Peale hommikusööki panime end matkaks valmis: helkurvestid selga, loomadele kostikotid kaasa ja vallabussi. Sõitsime 6,5 km kaugusele Saareküla alla ja vantsisime metsa äärde, kus uhke vaatlustorn ning metsloomade söögikoht. Jahi- ja loodusemees võttis metsaretke juhtimise osavalt üle. Näitas lastele relva, raadiosaatjat, demonstreeris jahimehe riideid. Loomadele toidupanekul uuris lastelt, kas nad ikka teavad, kellele need kaasatoodud palad maitsevad.
Edasi suundusime talvisesse metsa, kus leidsime lumelt loomade tegutsemisjälgi: kitsepabulad, -jäljed ja magamisaseme. Nii lastele kui õpetajatele olid väga põnevad soolapuud. Saime jahimehelt teada, et loomadele on elutegevuseks samuti tarvis erinevaid mineraale, mida nad soola lakkudes saavad. Jahimehed on suured soolakivivid kinnitanud ~ 1,5 m kõrgusele kännule, kus sool sulama hakkab ning mööda tüve alla valgub. Loomad käivad siis seda kõrget kändu lakkumas. Meiegi maitsesime – oli küll soolane. Ühe kõrge kännu juures olid metssead nii maiustanud, et känd alt justkui kopral näritud oli. Saime teada, et kui kitsed ja põdrad soola lakuvad, siis kasvavad neil ilusad tugevad sarved ning karv läigib.
Lugesime jäljeraamatut, kus lisaks kitsede tegutsemisjälgedele leidsime veel rebase- ja linnujälgi. Jäljeraamatus oli ka kriminaalne lehekülg, kus veretäpid ja linnukaka. See oli mõtlemapanev lehekülg, et kes keda ja miks ründas. Elevust ja fantaseerimist kui palju. Oli mis oli – elul on omad seadused.
Selle vaatepildi jätkuks sobis hästi jutu rääkimine ohtudest metsas ja abi kutsumisest hädaabi numbrilt 112. Hädaabi number peab meeles olema ja kõik, mida ise teed jääb ju meelde. Läksime meiegi päästeameti 112 kampaaniaga kaasa ja moodustasime metsa lumele lastest ja õpetaja Ljubast oma rühma 112. Päris vahva pilt sai, saatsime selle ka kampaanialehele teistele vaatamiseks.
Oli igati tore talvine metsaretk. Eriliseks muutis selle loodusretke jahimehest retkejuht. See oli hea mõte, mis tasub järgimist. Loodusemees retkejuhina mõjub nii lastele kui õpetajatele positiivselt – saime kõik uusi teadmisi ja kogemusi. Matkapäeva õhtul viis õpetaja Ljuba läbi vestluse , kus selgus, et enamus laste soove ja ootusi metsas ei täitunud. Kurvaks ei muutnud see kedagi, seda selgemaks sai talvine metsaelu ja looduse seadused.
4.veebruaril 2014 käis koduvalla metsas matkamas 15 keskmise rühma 5-6 aastast last koos rühmaõpetajate Ljubov Serikova ja Marje Normaniga.
Puhja Lasteaia Pääsusilm keskmises rühmas kavandati metsaretke juba jaanuaris. Ühiselt kavandati metsaretke. Lapsed tõid metsloomadele söögipoolist, kuid käre pakane sundis meid tuppa jääma.Metsloomadele mõeldud toit jäi ootama.
Kahe nädala pärast ilm pehmenes ja saime uuesti hakata rääkima talvisest metsaelust.
Metsretke eelõhtul pani õpetaja Marje kõik laste ootused ja lootused tapeediribale kirja, et mida siis lapsed kuulda või näha soovivad. Juttu räägiti individuaalselt ja räägitu oli igati vahva ning sai vanematelegi lugemiseks välja pandud. Lapsed lootsid näha tuttavaid metsloomi, kuulata karu norskamist, linnulaulu, jahimehe juttu ja palju muudki.
Metsaretkele oli kutsutud Markuse isa, Janek Raid, kes on Puhja Jahimeeste Seltsi juhataja.
4. veebruaril oli igati sobilik ilm matkamiseks. Peale hommikusööki panime end matkaks valmis: helkurvestid selga, loomadele kostikotid kaasa ja vallabussi. Sõitsime 6,5 km kaugusele Saareküla alla ja vantsisime metsa äärde, kus uhke vaatlustorn ning metsloomade söögikoht. Jahi- ja loodusemees võttis metsaretke juhtimise osavalt üle. Näitas lastele relva, raadiosaatjat, demonstreeris jahimehe riideid. Loomadele toidupanekul uuris lastelt, kas nad ikka teavad, kellele need kaasatoodud palad maitsevad.
Edasi suundusime talvisesse metsa, kus leidsime lumelt loomade tegutsemisjälgi: kitsepabulad, -jäljed ja magamisaseme. Nii lastele kui õpetajatele olid väga põnevad soolapuud. Saime jahimehelt teada, et loomadele on elutegevuseks samuti tarvis erinevaid mineraale, mida nad soola lakkudes saavad. Jahimehed on suured soolakivivid kinnitanud ~ 1,5 m kõrgusele kännule, kus sool sulama hakkab ning mööda tüve alla valgub. Loomad käivad siis seda kõrget kändu lakkumas. Meiegi maitsesime – oli küll soolane. Ühe kõrge kännu juures olid metssead nii maiustanud, et känd alt justkui kopral näritud oli. Saime teada, et kui kitsed ja põdrad soola lakuvad, siis kasvavad neil ilusad tugevad sarved ning karv läigib.
Lugesime jäljeraamatut, kus lisaks kitsede tegutsemisjälgedele leidsime veel rebase- ja linnujälgi. Jäljeraamatus oli ka kriminaalne lehekülg, kus veretäpid ja linnukaka. See oli mõtlemapanev lehekülg, et kes keda ja miks ründas. Elevust ja fantaseerimist kui palju. Oli mis oli – elul on omad seadused.
Selle vaatepildi jätkuks sobis hästi jutu rääkimine ohtudest metsas ja abi kutsumisest hädaabi numbrilt 112. Hädaabi number peab meeles olema ja kõik, mida ise teed jääb ju meelde. Läksime meiegi päästeameti 112 kampaaniaga kaasa ja moodustasime metsa lumele lastest ja õpetaja Ljubast oma rühma 112. Päris vahva pilt sai, saatsime selle ka kampaanialehele teistele vaatamiseks.
Oli igati tore talvine metsaretk. Eriliseks muutis selle loodusretke jahimehest retkejuht. See oli hea mõte, mis tasub järgimist. Loodusemees retkejuhina mõjub nii lastele kui õpetajatele positiivselt – saime kõik uusi teadmisi ja kogemusi. Matkapäeva õhtul viis õpetaja Ljuba läbi vestluse , kus selgus, et enamus laste soove ja ootusi metsas ei täitunud. Kurvaks ei muutnud see kedagi, seda selgemaks sai talvine metsaelu ja looduse seadused.
4.veebruaril 2014 käis koduvalla metsas matkamas 15 keskmise rühma 5-6 aastast last koos rühmaõpetajate Ljubov Serikova ja Marje Normaniga.
 |  |  |  |
 |  |  |