KIRJU-MIRJU MESIMUMMID KEVADET OTSIMAS
» sulge foto
Kuna sel aastal ei olnud ilmataat lume jagamisega eriti lahke, siis ei jõudnudki Mesimummid lumega metsa. Kord oli liialt külm ja pakane, siis aga hakkas lumi sulama ja maa märg.
Nii otsustasid 20 last, kaks õpetajat ja õpetaja-abi hoopis kevadet otsima minna, kuigi astronoomiline kevad algab alles paari nädala pärast.
Matk viis meid lähedal asuvasse Metsapargi metsa. Lasteaia õuel alustasime ilmavaatlusega: päike paistis, ilm oli ilus, kuid tuul väga vali. Mida küll teha, kas lükata matka edasi? Üks poiss arvas, et läheme ikka, paneme kapuutsid pähe. Nii asusimegi teele.
Metsa jõudes vaatlesime algul seal kasvavaid puid. Mesimummidel oli sügismatkast puude nimed hästi meeles. Lapsed jooksid ühe puu juurest teise juurde ning nimetasid puude nimesid. Aga siis avastasime imeliku "ussidega " puu. Mis puu see küll on? See oli lepp,mis juba õitses ja puistas kõikjale oma kollast õietolmu. Lapsed said teada, et õitsemise ajal külastavad seda puud ka mesilased, aga praegu on veel nende jaoks natuke külm.
Kõrgemal künkakesel õitsesid savililled e. paiselehed. Lapsed said teada, et paiselehe lehtedest saab keeta ravimteed, mis võtab köha ära. Põõsa all olid esimesed sinililled oma peakesed välja pistnud. Oh imet, metsast leidsime ka mõned lumikellukesed. Kuidas nemad küll siia sattusid, jäigi meile mõistatuseks.
Kuulasime ka linnulaulu. Nägime rasvatihaseid, metsvinti ja rohevinti. Mesimummid tundsid nad laulu järgi ära. Ühe linnu häälitsus jäi mõistatuseks. Otsustasime sellele lasteaias arvuti abil jälile jõuda.
Matka kokkuvõtteks panime paberile kirja kõik kevade tundemärgid, mis me avastasime. Pidasime maha ka esimese pikniku, sest kõhud olid vahepeal tühjaks läinud. Ja siis koduteele, mis tundus nii pikk. Ootame kevadet!
Nii otsustasid 20 last, kaks õpetajat ja õpetaja-abi hoopis kevadet otsima minna, kuigi astronoomiline kevad algab alles paari nädala pärast.
Matk viis meid lähedal asuvasse Metsapargi metsa. Lasteaia õuel alustasime ilmavaatlusega: päike paistis, ilm oli ilus, kuid tuul väga vali. Mida küll teha, kas lükata matka edasi? Üks poiss arvas, et läheme ikka, paneme kapuutsid pähe. Nii asusimegi teele.
Metsa jõudes vaatlesime algul seal kasvavaid puid. Mesimummidel oli sügismatkast puude nimed hästi meeles. Lapsed jooksid ühe puu juurest teise juurde ning nimetasid puude nimesid. Aga siis avastasime imeliku "ussidega " puu. Mis puu see küll on? See oli lepp,mis juba õitses ja puistas kõikjale oma kollast õietolmu. Lapsed said teada, et õitsemise ajal külastavad seda puud ka mesilased, aga praegu on veel nende jaoks natuke külm.
Kõrgemal künkakesel õitsesid savililled e. paiselehed. Lapsed said teada, et paiselehe lehtedest saab keeta ravimteed, mis võtab köha ära. Põõsa all olid esimesed sinililled oma peakesed välja pistnud. Oh imet, metsast leidsime ka mõned lumikellukesed. Kuidas nemad küll siia sattusid, jäigi meile mõistatuseks.
Kuulasime ka linnulaulu. Nägime rasvatihaseid, metsvinti ja rohevinti. Mesimummid tundsid nad laulu järgi ära. Ühe linnu häälitsus jäi mõistatuseks. Otsustasime sellele lasteaias arvuti abil jälile jõuda.
Matka kokkuvõtteks panime paberile kirja kõik kevade tundemärgid, mis me avastasime. Pidasime maha ka esimese pikniku, sest kõhud olid vahepeal tühjaks läinud. Ja siis koduteele, mis tundus nii pikk. Ootame kevadet!
 |  |  |  |
 |