Nõiakivi
» sulge foto
Oli ilus päikseline hommikupoolik ja otsustasime teha ära oma matkamängu. Et lapsed käituksid metsas rahulikult ja vaoshoitult, lubasime neil jalgpalliväljakul natuke ringi lipata.
Asusime teele metsatuks poole, kust valisime ühe matkaraja, kus tee ei olnud väga mudane. Lapsed sammusid usinasti paarikaupa kuni meie rada hakkas hargnema.
Selgitasime lastele, et peame minema mööda sellist rada, kus on maas okstest – pulgakestest tehtud kolmnurgad. Kolmnurkade abil leidsime üles kõik õiged rajad. Eksituseks olid ka mõne raja alguses ruudud – ristkülikud. Lõpuks jõudsime oma sihtmärgi „NÕIAKIVI“ juurde, mis asub männikus ühe väikese künka otsas.
Selgitasime lastele, et „Nõiakivi“ on üks väga eriline kivi. Kui midagi väga, kogu südamest soovid, siis pane käsi vastu nõiakivi, sule silmad ja sosista oma soov. Soovida tuleb vaikselt, et keegi teine seda ei kuuleks. Küll siis soov täide läheb.
Leidsime kivi juurest salapärase kirja, milles kästi seista seljaga kivi poole ning minna otse künkast alla esimese väikese kuuseni.
Kuuse alt leidsime järgmise kirja, milles kästi keerata vasakule ja kõndida esimese maha langenud männini.
Männi murdumiskohast leidsime kolmanda ehk viimase kirja, mis juhatas meid otse mööda puurida mäest alla väikeste kuusekesteni. Sealt pidime otsima kuldset paelakest.
Lapsed panid jooksu, et leida see kuldne lindike. Näidatud suunas oli kümmekond väikest kuuske, aga lindikest ei paistnud kusagilt. Korraga märkasid lapsed kahte pulgakest seatud kolmnurka.
Nüüd tuli ka taipamine, et järelikult tuleb otsida kuldset paelakest kolmnurkade vahetust lähedusest. Nii oligi.
Seal samas oli kuuseke oma helkleva paelaga ja selle all kingitus – kommipakk tublile matkaseltskonnale.
Asusime teele metsatuks poole, kust valisime ühe matkaraja, kus tee ei olnud väga mudane. Lapsed sammusid usinasti paarikaupa kuni meie rada hakkas hargnema.
Selgitasime lastele, et peame minema mööda sellist rada, kus on maas okstest – pulgakestest tehtud kolmnurgad. Kolmnurkade abil leidsime üles kõik õiged rajad. Eksituseks olid ka mõne raja alguses ruudud – ristkülikud. Lõpuks jõudsime oma sihtmärgi „NÕIAKIVI“ juurde, mis asub männikus ühe väikese künka otsas.
Selgitasime lastele, et „Nõiakivi“ on üks väga eriline kivi. Kui midagi väga, kogu südamest soovid, siis pane käsi vastu nõiakivi, sule silmad ja sosista oma soov. Soovida tuleb vaikselt, et keegi teine seda ei kuuleks. Küll siis soov täide läheb.
Leidsime kivi juurest salapärase kirja, milles kästi seista seljaga kivi poole ning minna otse künkast alla esimese väikese kuuseni.
Kuuse alt leidsime järgmise kirja, milles kästi keerata vasakule ja kõndida esimese maha langenud männini.
Männi murdumiskohast leidsime kolmanda ehk viimase kirja, mis juhatas meid otse mööda puurida mäest alla väikeste kuusekesteni. Sealt pidime otsima kuldset paelakest.
Lapsed panid jooksu, et leida see kuldne lindike. Näidatud suunas oli kümmekond väikest kuuske, aga lindikest ei paistnud kusagilt. Korraga märkasid lapsed kahte pulgakest seatud kolmnurka.
Nüüd tuli ka taipamine, et järelikult tuleb otsida kuldset paelakest kolmnurkade vahetust lähedusest. Nii oligi.
Seal samas oli kuuseke oma helkleva paelaga ja selle all kingitus – kommipakk tublile matkaseltskonnale.
 |  |  |  |
 |  |  |  |