Kevad Põltsamaa veekogudes
» sulge foto
MATK Kevadised veekogud Põltsamaal.
Laste vanus: 4-5 aastased.
Toimumise aeg: kevad 2014
Matka koht: Põltsamaa linn
Eesmärk: Lapsed saavad teadmisi erinevatest veekogudest.
Lapsed saavad aru aastaaegade mõjust veekogudele.
Lapsed oskavad mõõta, võrrelda, luua seoseid.
Matkale eelnenud tegevused:
Olime tutvunud vee vajalikkusega ( vesi on vajalik taimedele, inimestele ja loomadele).
Uurinud vee ringkäiku looduses.
Uurinud kuidas vesi veekraanidesse jõuab.
Teinud veega katseid ( vee erinevad olekud, kuulanud vee häält, maitsnud vett jm).
Plaanisime kaks matka, kuna veekogud asetsevad Põltsamaa erinevates piirkondades. Eelnevalt koostasime koos matkakava ja joonistasime eesseisvad matkarajad paberile. Märkisime ära tuttavad kohad ja nende laste majad, kelle kodudest matkatee mööda viib. Koos otsustasime alustada pikemast matkast. Selleks oli järv, õigemini tehisjärv. Matkapäeval säras päike, pakkisime kaasa puuviljad, luubid ja igaüks pistis põue hea tuju. Lapsed olid põnevil ja teel arutati, mida järve ääres teha. Suur oli üllatus kui järve äärde jõudes selgus et järv on veel jääkatte all (linnatänavatelt oli lumi juba sulanud). Koos arutasime, miks on ohtlik minna järvejääle. Vaatlesime, mis kujuga on järv, millised puud põõsad kaldal kasvavad. Uurisime, et kust jõuab vesi järve. Lapsed leidsid kraavi, kus voolas vesi. Kuulasime, mis häält teeb vesi. Voltisime paadikese, et katsetada kuhu poole vesi voolab.
Nüüd oli paras aeg maiustada kaasavõetud puuviljadega ja koos mängisime mängu. „Vette, kaldale.“ Võtsime purgiga kaasa natuke vett kraavist ja järvest. Lasteaias joonistasid lapsed pildid rühma veeraamatusse.
Teine matk toimus Põltsamaa jõe äärde. Matkarada viis mööda ka tiigist.
Tiigivesi oli kaetud paksu jääga. Tahtsime ka tiigivett kaasa võtta aga vett me kätte ei saanudki, sest jää oli väga tugev. Edasi liikusime jõe poole. Jõe ääres oli elevust palju. Kaldal oli õhuke jää, kaugemal aga voolas vesi lõbusalt ja jõekaldal olid kohati veel viimased suured sulamata lumelahmakad. Purustasime õhukese jää ja võtsime purgiga pisut jõevett kaasa. Tagasiteel leidsid lapsed mitu veelompi ja arvati, et ka need on veekogud, mis sellest ei väikesed. Lasteaias täiendasime koos oma veeraamatut laste vahvate joonistustega. Matkalt kaasa toodud veepurgid panime veenurka, kus saime koos uurida erinevatest veekogudest toodud vett.
Õues aga otsustasid lapsed liivakasti ise oma jõe rajada.
Kokkuvõtvas jutuajamises selgus, et kõige rohkem meeldis lastele Põltsamaa jõgi, sellepärast et on suur, vesi voolab kiiresti, seal ujuvad pardid, ilusad sillad on, suvel saab ujumas käia.
Juhendajad: Inge Toode ja Kairit Kärt
Laste vanus: 4-5 aastased.
Toimumise aeg: kevad 2014
Matka koht: Põltsamaa linn
Eesmärk: Lapsed saavad teadmisi erinevatest veekogudest.
Lapsed saavad aru aastaaegade mõjust veekogudele.
Lapsed oskavad mõõta, võrrelda, luua seoseid.
Matkale eelnenud tegevused:
Olime tutvunud vee vajalikkusega ( vesi on vajalik taimedele, inimestele ja loomadele).
Uurinud vee ringkäiku looduses.
Uurinud kuidas vesi veekraanidesse jõuab.
Teinud veega katseid ( vee erinevad olekud, kuulanud vee häält, maitsnud vett jm).
Plaanisime kaks matka, kuna veekogud asetsevad Põltsamaa erinevates piirkondades. Eelnevalt koostasime koos matkakava ja joonistasime eesseisvad matkarajad paberile. Märkisime ära tuttavad kohad ja nende laste majad, kelle kodudest matkatee mööda viib. Koos otsustasime alustada pikemast matkast. Selleks oli järv, õigemini tehisjärv. Matkapäeval säras päike, pakkisime kaasa puuviljad, luubid ja igaüks pistis põue hea tuju. Lapsed olid põnevil ja teel arutati, mida järve ääres teha. Suur oli üllatus kui järve äärde jõudes selgus et järv on veel jääkatte all (linnatänavatelt oli lumi juba sulanud). Koos arutasime, miks on ohtlik minna järvejääle. Vaatlesime, mis kujuga on järv, millised puud põõsad kaldal kasvavad. Uurisime, et kust jõuab vesi järve. Lapsed leidsid kraavi, kus voolas vesi. Kuulasime, mis häält teeb vesi. Voltisime paadikese, et katsetada kuhu poole vesi voolab.
Nüüd oli paras aeg maiustada kaasavõetud puuviljadega ja koos mängisime mängu. „Vette, kaldale.“ Võtsime purgiga kaasa natuke vett kraavist ja järvest. Lasteaias joonistasid lapsed pildid rühma veeraamatusse.
Teine matk toimus Põltsamaa jõe äärde. Matkarada viis mööda ka tiigist.
Tiigivesi oli kaetud paksu jääga. Tahtsime ka tiigivett kaasa võtta aga vett me kätte ei saanudki, sest jää oli väga tugev. Edasi liikusime jõe poole. Jõe ääres oli elevust palju. Kaldal oli õhuke jää, kaugemal aga voolas vesi lõbusalt ja jõekaldal olid kohati veel viimased suured sulamata lumelahmakad. Purustasime õhukese jää ja võtsime purgiga pisut jõevett kaasa. Tagasiteel leidsid lapsed mitu veelompi ja arvati, et ka need on veekogud, mis sellest ei väikesed. Lasteaias täiendasime koos oma veeraamatut laste vahvate joonistustega. Matkalt kaasa toodud veepurgid panime veenurka, kus saime koos uurida erinevatest veekogudest toodud vett.
Õues aga otsustasid lapsed liivakasti ise oma jõe rajada.
Kokkuvõtvas jutuajamises selgus, et kõige rohkem meeldis lastele Põltsamaa jõgi, sellepärast et on suur, vesi voolab kiiresti, seal ujuvad pardid, ilusad sillad on, suvel saab ujumas käia.
Juhendajad: Inge Toode ja Kairit Kärt
 |  |  |  |
 |  |  |