MEIE KANDI SUURIM MÄND - KÕLLESTE PETTÄI
» sulge foto
27. veebruaril asusid 29 Krootuse Põhikooli 1.- 4. klassi õpilast ja 3 õpetajat kevadmatkale, et minna vaatama meie Põlvamaa jämedamat - Kõlleste mändi, mis on kuulutatud ka looduskaitse aluseks objektiks ja on hetkel jämedate mändide edetabelis Eestis 7. kohal.
Ilma oli kevadiselt ilus, päike paistis ja väljas oli lausa 3 soojakraadi.
Kõlleste männi juures proovisime mõõta tüve ümbermõõtu ja pikkust. Mänd on umbes 17 meetrit kõrge ja 1,3 meetri kõrguselt 3,8 meetrit jäme.
Männi juures saime teada, et männi rahvapärasteks nimedeks on pedajas, pettai ja hong. Männil on sirge tugev peajuur ning palju külgjuuri. Seepärast ei tõmba torm mändi juurtega välja nagu kuuske, vaid murrab pooleks nagu pliiatsi. Männi puidust valmistatakse mööblit, muusikariistu, paberit, aga ka vineeri, plastmassi, lakke, värve ja ravimeid. Männivaigust on tekkinud merevaik. Mänd annab toitu paljudele loomadele: põdrale, metsisele, rähnile.
Matk oli umbes 3 kilomeetrit pikk ning andis kõigile punased põsed, surisevad jalad ja hea tuju.
Ilma oli kevadiselt ilus, päike paistis ja väljas oli lausa 3 soojakraadi.
Kõlleste männi juures proovisime mõõta tüve ümbermõõtu ja pikkust. Mänd on umbes 17 meetrit kõrge ja 1,3 meetri kõrguselt 3,8 meetrit jäme.
Männi juures saime teada, et männi rahvapärasteks nimedeks on pedajas, pettai ja hong. Männil on sirge tugev peajuur ning palju külgjuuri. Seepärast ei tõmba torm mändi juurtega välja nagu kuuske, vaid murrab pooleks nagu pliiatsi. Männi puidust valmistatakse mööblit, muusikariistu, paberit, aga ka vineeri, plastmassi, lakke, värve ja ravimeid. Männivaigust on tekkinud merevaik. Mänd annab toitu paljudele loomadele: põdrale, metsisele, rähnile.
Matk oli umbes 3 kilomeetrit pikk ning andis kõigile punased põsed, surisevad jalad ja hea tuju.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |