Loodusmatk Läänemaal.
» sulge foto
Koht: Silma õpikoda ja Nõva.
Osalejaid: 12 õpilast Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi 6b klassist.
Aeg: 7.-8,märts 2013.
Meie matk ja looduses viibimine koosnes mitmest osast.
Esmalt väike retk lahele. Ilm oli tuuline, kuid päikeseline. Minna oli raske, sest tuul oli vastu.
Läksime hanereas ja joostes ning käsikäes kõndides poole laheni. Teepeal räägiti meile selle maakoha iseärasustest ja sellest, et siinkandis maa tõuseb ja lahes jääb vett vähemaks . Saime ka teada, milliseid linde ning taimi siin võib erinevatel aastaaegadel näha.
Eemalt paistis üksik puu, mille otsas armastab istuda kohalik kaljukotkas. Kahjuks kotkast seekord ei näinud. Meil olid kaasas binoklid.
Kaldale tagasi jõudes tegime väikese matka kaldaäärses roostikus, kus otsisime lindude – loomade jälgi jäljeraamatu järgi ning kahjustatud pilliroogu.
Sellele tegevusele kulus meil aega 2,5 tundi.
Lapsed olid õhinas, sest leidsime metssea, rebase, jänese ja orava jälgi.
Et looduses viibimine oleks pikem, mängisime õues täringumängu, kus iga veeretatud number tuli üles otsida meie ööbimiskoha ümbrusest ning vastata seal olnud küsimusele ning siis jälle järgmise numbrini. Mäng oli põnev ja haarav, lapsed otsisid numbreid lausa jooksuga ning nii möödus aeg lennates ja 1,5 tundi oli jälle möödas.
Raske päeva lõpetasime Haapsalu linnas öise linnaorienteerumisega. Üles tuli otsida 6 kontrollpunkti ja vastata lehel olevatele küsimustele. Vastus oli kontrollpunktis. See ülesanne osutus lastele kõige raskemaks, sest õhtul, pimedas, võõras linnas. Aga kõik jõudsid alguspunkti tagasi, mis siis, et iga võistkond kõiki kontrollpunkte üles ei leidnud.
Väsitav päev sai õhtule.
Järgmisel päeval, 8.märtsil suundusime Eesti kõige loodepoolsemale neemele. Kuna see on ala, kust lendab kevadel ja sügisel läbi väga palju linde, siis käisime ka sealses linnuvaatlustornis ning muidugi kõndisime peaaegu neeme tippu. Teekond oli ohtlik ja libe.
Edasi kulges meie reis bussiga Nõva puhkealale, kus kõigepealt külastasime kohalikku näitust ja saime teada, millised liivad Nõva randadel on ning milliseid linde ja loomi siin kohata võib,
Seejärel suundusime mererannale, et näha kohta, kus need laulvad liivad siis on.
Vahepeal räägiti meile ka mere reostusest ja sellest kui suurt kahju teeb reostus loodusele ja lindudele ning loomadele.
Jalgsi matka lõpp oligi Nõva rannas.
Kokku käisid lapsed jalgsi kahe päevaga umbes 7 km.
Osalejaid: 12 õpilast Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi 6b klassist.
Aeg: 7.-8,märts 2013.
Meie matk ja looduses viibimine koosnes mitmest osast.
Esmalt väike retk lahele. Ilm oli tuuline, kuid päikeseline. Minna oli raske, sest tuul oli vastu.
Läksime hanereas ja joostes ning käsikäes kõndides poole laheni. Teepeal räägiti meile selle maakoha iseärasustest ja sellest, et siinkandis maa tõuseb ja lahes jääb vett vähemaks . Saime ka teada, milliseid linde ning taimi siin võib erinevatel aastaaegadel näha.
Eemalt paistis üksik puu, mille otsas armastab istuda kohalik kaljukotkas. Kahjuks kotkast seekord ei näinud. Meil olid kaasas binoklid.
Kaldale tagasi jõudes tegime väikese matka kaldaäärses roostikus, kus otsisime lindude – loomade jälgi jäljeraamatu järgi ning kahjustatud pilliroogu.
Sellele tegevusele kulus meil aega 2,5 tundi.
Lapsed olid õhinas, sest leidsime metssea, rebase, jänese ja orava jälgi.
Et looduses viibimine oleks pikem, mängisime õues täringumängu, kus iga veeretatud number tuli üles otsida meie ööbimiskoha ümbrusest ning vastata seal olnud küsimusele ning siis jälle järgmise numbrini. Mäng oli põnev ja haarav, lapsed otsisid numbreid lausa jooksuga ning nii möödus aeg lennates ja 1,5 tundi oli jälle möödas.
Raske päeva lõpetasime Haapsalu linnas öise linnaorienteerumisega. Üles tuli otsida 6 kontrollpunkti ja vastata lehel olevatele küsimustele. Vastus oli kontrollpunktis. See ülesanne osutus lastele kõige raskemaks, sest õhtul, pimedas, võõras linnas. Aga kõik jõudsid alguspunkti tagasi, mis siis, et iga võistkond kõiki kontrollpunkte üles ei leidnud.
Väsitav päev sai õhtule.
Järgmisel päeval, 8.märtsil suundusime Eesti kõige loodepoolsemale neemele. Kuna see on ala, kust lendab kevadel ja sügisel läbi väga palju linde, siis käisime ka sealses linnuvaatlustornis ning muidugi kõndisime peaaegu neeme tippu. Teekond oli ohtlik ja libe.
Edasi kulges meie reis bussiga Nõva puhkealale, kus kõigepealt külastasime kohalikku näitust ja saime teada, millised liivad Nõva randadel on ning milliseid linde ja loomi siin kohata võib,
Seejärel suundusime mererannale, et näha kohta, kus need laulvad liivad siis on.
Vahepeal räägiti meile ka mere reostusest ja sellest kui suurt kahju teeb reostus loodusele ja lindudele ning loomadele.
Jalgsi matka lõpp oligi Nõva rannas.
Kokku käisid lapsed jalgsi kahe päevaga umbes 7 km.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |