Fotomatkad Laiuse mäel
» sulge foto
Veebruar tõi meile kaasa pooltühja klassi. Haigus ,,murdis“ kõiki, kellest jõud üle käis. Ja ta tegi seda usinalt.
Märtsis (07.03), kui päike juba rohkem piiluma hakkas, otsustasime teha fotomatka. Varustasime end mitme fotoaparaadiga ja asusime teele. Ja nagu ikka, alguses ei saa vedama, pärast pidama. Mida siis pildistada, kas kassi jälgi lumel, leitud männioksa, sinimustvalget loodust, nukralt seisvaid puid, mis kevadet ootavad? Kes mida talviseks looduseks pidas. Loomulikult ronisid julgemad iga kõrgema lumevalli otsa ja nautisid elu ,,mäe“ otsast. Küll see talv on ikka lahe! Alles tagasi koolimajja jõudes avastasime, missugune külm tuul oli õues. Majas tõmbasime pildid arvutisse ja ühiselt valisime oma lemmikuid. Uhke oli oma pilte suurelt ekraanilt näha!
14.märtsil kordasime fotomatka. Võtsime ette uue teekonna. Kuna kool asub Laiuse mäe kõige kõrgemast tipust (144 m) umbes 1 km kaugusel, siis otsustasime sinna minna. Kuid tuleb välja, et matkal alahindasime talve lumevarusid. Teekond Siniallika juurde jäi ära, sest isegi õpetajal oli lumi üle põlvede, mis siis veel lastest rääkida. Ja nii jäigi meil teadmata, kas talvel on Siniallikas jääs või mitte, kas ja kes seal joomas käivad või rabas jalutamas. Nautisime siis lihtsalt talviseid vaateid Laiuse mäelt ja tõdesime, kui kena on meie Eestimaa loodus. Kuna seal lumevalle polnud, siis otsustas üks osa seltskonnast ennast lihtsalt pikali visata ja mäest natuke allapoole veeretada. Kes nautis talvemõnusid, kes pildistamist. Tagasi tulles taas pildid arvutisse ja igaüks oma lemmikuid valima.
Sellest on saamas nüüd juba väike traditsioon. Ainus erinevus selles, et talvest on saanud kevad. Juba ootame me ühist uut neljapäevast pildistamist.
Kaunist kevadet teile!
Märtsis (07.03), kui päike juba rohkem piiluma hakkas, otsustasime teha fotomatka. Varustasime end mitme fotoaparaadiga ja asusime teele. Ja nagu ikka, alguses ei saa vedama, pärast pidama. Mida siis pildistada, kas kassi jälgi lumel, leitud männioksa, sinimustvalget loodust, nukralt seisvaid puid, mis kevadet ootavad? Kes mida talviseks looduseks pidas. Loomulikult ronisid julgemad iga kõrgema lumevalli otsa ja nautisid elu ,,mäe“ otsast. Küll see talv on ikka lahe! Alles tagasi koolimajja jõudes avastasime, missugune külm tuul oli õues. Majas tõmbasime pildid arvutisse ja ühiselt valisime oma lemmikuid. Uhke oli oma pilte suurelt ekraanilt näha!
14.märtsil kordasime fotomatka. Võtsime ette uue teekonna. Kuna kool asub Laiuse mäe kõige kõrgemast tipust (144 m) umbes 1 km kaugusel, siis otsustasime sinna minna. Kuid tuleb välja, et matkal alahindasime talve lumevarusid. Teekond Siniallika juurde jäi ära, sest isegi õpetajal oli lumi üle põlvede, mis siis veel lastest rääkida. Ja nii jäigi meil teadmata, kas talvel on Siniallikas jääs või mitte, kas ja kes seal joomas käivad või rabas jalutamas. Nautisime siis lihtsalt talviseid vaateid Laiuse mäelt ja tõdesime, kui kena on meie Eestimaa loodus. Kuna seal lumevalle polnud, siis otsustas üks osa seltskonnast ennast lihtsalt pikali visata ja mäest natuke allapoole veeretada. Kes nautis talvemõnusid, kes pildistamist. Tagasi tulles taas pildid arvutisse ja igaüks oma lemmikuid valima.
Sellest on saamas nüüd juba väike traditsioon. Ainus erinevus selles, et talvest on saanud kevad. Juba ootame me ühist uut neljapäevast pildistamist.
Kaunist kevadet teile!
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |