Matk jahimehega loomi söötma
» sulge foto
Emakeelepäeval leidis aset Päevalille rühma matk talvisesse metsa. Hoolimata kargele talvehommikule oli meiega matkama tulnud 13 last. Sellel korral kutsusime endaga matkama ka jahimehe. Tahtsime saada aimu jahimehe talvistest metsatoimetustest ning uurida täpsemalt loomade elu kohta.
Eelnevalt olime lasteaias rääkinud nii loomade, lindude kui ka taimede elust talvel. Lapsed olid pildilt tutvunud tuntumate metsloomade- metssea, põdra, metskitse, ilvese, rebase, hundi ja karuga. Vaadeldi ja katsuti metssea harjaseid ja kihvasid, põdra- ja kitsesarvi, loomade näritud puuoksi ning rähni toksitud käbisid, mille üks lahke jahimees lasteaeda lastele uurimiseks saatis. Samuti uuriti milline on erinevate loomade talvine toidulaud ning kuidas inimene saab loomi ja linde talvel aidata. Pildilt vaatlesime ka jahimehe söödakohta, kuhu jahimees oli viinud vihtasid, õunu ja vilja. Metsakaamerast jälgisime metssigu ning lindude söögimajast lasteaia õuel loendasime linde.
Tee metsa oli umbes 1.5 km pikk, kuid hirmus libe. Vahepeal võtsime aja maha ja vaatlesime põllult süüa otsivaid metskitsi, keda kokku loendasime 5. Läbi binoklite objekti leidmine oli lastele esialgu raske. Kui asi selgeks sai, siis oli raske tegevust pooleli jätta- tundusid ju metskitsed käeulatuses olevat. Metsa jõudes otsisime esmalt üles loomade söödakoha. Jahimees jutustas õige söödakoha leidmise tähtsusest- loomade ohutuse seisukohalt on oluline, et söödakoht oleks sõiduteest piisavalt kaugel, muidu võivad metsloomad teele sattuda. Ka räägiti üle millist toitu lindudele ja loomadele talvel pakkuda ning miks inimene neid aitama peaks. Lapsed panid kodust loomadele kaasavõetud toidu söödakohale, samal ajal korjasid õpetajad kokku toidukotid ning lastele selgitati miks on vaja metsaalune puhas hoida ning pakendid koju tagasi viia. Toidulaud sai uhke, seal oli nii päevalilleseemneid, nisu, hernest, kaera, maisi, leiba, porgandeid ja õunu.
Edasi suundusime talvist metsa avastama. Leidsime metsast erinevate lindude ja loomade jälgi, metskitse magamisaseme, rähni töökoja ning loomade näksitud puuoksi. Asja muutis põnevamaks jahimehe selgitus nähtu kohta- milline loom siin on olnud ning kes võis neid oksi närida. Pöördusime tagasi söödakohale ning otsustasime loomade „talverestoranis“ ka ise väikese kehakinnituse võtta. Soe tee ja võileivad maitsesid värskes õhus palju paremini kui lasteaias. Väikese suupiste kõrval käis elav vestlus jahimehega- lastel oli küsimusi rohkem kui jahimees vastata jõudis. Kuna puhketund hakkas lähenema, siis vaatasime metsaaluse veel korra üle veendumaks, et kõik prügi mis meie tulekuga võis tekkida meiega koos tagasi tuli. Teel lasteaed sai paarilisega matka üle muljetada ning otsida põllult loomade ning lindude jälgi.
Matkast rääkisid lapsed veel mitu päeva ning ka jahimees jäi matkaga rahule. Ta nõustus õpetajatega, et loodushoidu peab õpetama lastele juba maast madalast. Järgmiseks talveks planeerime juba suusamatka ehk jõuame siis ka veidi kaugemale matkata
Kärt Sarapik
Päevalille rühma õpetaja
Väätsa lasteaed
Eelnevalt olime lasteaias rääkinud nii loomade, lindude kui ka taimede elust talvel. Lapsed olid pildilt tutvunud tuntumate metsloomade- metssea, põdra, metskitse, ilvese, rebase, hundi ja karuga. Vaadeldi ja katsuti metssea harjaseid ja kihvasid, põdra- ja kitsesarvi, loomade näritud puuoksi ning rähni toksitud käbisid, mille üks lahke jahimees lasteaeda lastele uurimiseks saatis. Samuti uuriti milline on erinevate loomade talvine toidulaud ning kuidas inimene saab loomi ja linde talvel aidata. Pildilt vaatlesime ka jahimehe söödakohta, kuhu jahimees oli viinud vihtasid, õunu ja vilja. Metsakaamerast jälgisime metssigu ning lindude söögimajast lasteaia õuel loendasime linde.
Tee metsa oli umbes 1.5 km pikk, kuid hirmus libe. Vahepeal võtsime aja maha ja vaatlesime põllult süüa otsivaid metskitsi, keda kokku loendasime 5. Läbi binoklite objekti leidmine oli lastele esialgu raske. Kui asi selgeks sai, siis oli raske tegevust pooleli jätta- tundusid ju metskitsed käeulatuses olevat. Metsa jõudes otsisime esmalt üles loomade söödakoha. Jahimees jutustas õige söödakoha leidmise tähtsusest- loomade ohutuse seisukohalt on oluline, et söödakoht oleks sõiduteest piisavalt kaugel, muidu võivad metsloomad teele sattuda. Ka räägiti üle millist toitu lindudele ja loomadele talvel pakkuda ning miks inimene neid aitama peaks. Lapsed panid kodust loomadele kaasavõetud toidu söödakohale, samal ajal korjasid õpetajad kokku toidukotid ning lastele selgitati miks on vaja metsaalune puhas hoida ning pakendid koju tagasi viia. Toidulaud sai uhke, seal oli nii päevalilleseemneid, nisu, hernest, kaera, maisi, leiba, porgandeid ja õunu.
Edasi suundusime talvist metsa avastama. Leidsime metsast erinevate lindude ja loomade jälgi, metskitse magamisaseme, rähni töökoja ning loomade näksitud puuoksi. Asja muutis põnevamaks jahimehe selgitus nähtu kohta- milline loom siin on olnud ning kes võis neid oksi närida. Pöördusime tagasi söödakohale ning otsustasime loomade „talverestoranis“ ka ise väikese kehakinnituse võtta. Soe tee ja võileivad maitsesid värskes õhus palju paremini kui lasteaias. Väikese suupiste kõrval käis elav vestlus jahimehega- lastel oli küsimusi rohkem kui jahimees vastata jõudis. Kuna puhketund hakkas lähenema, siis vaatasime metsaaluse veel korra üle veendumaks, et kõik prügi mis meie tulekuga võis tekkida meiega koos tagasi tuli. Teel lasteaed sai paarilisega matka üle muljetada ning otsida põllult loomade ning lindude jälgi.
Matkast rääkisid lapsed veel mitu päeva ning ka jahimees jäi matkaga rahule. Ta nõustus õpetajatega, et loodushoidu peab õpetama lastele juba maast madalast. Järgmiseks talveks planeerime juba suusamatka ehk jõuame siis ka veidi kaugemale matkata
Kärt Sarapik
Päevalille rühma õpetaja
Väätsa lasteaed
 |  |  |  |
 |  |  |