Tere Kevad!
» sulge foto
25. märtsi hommikul tuli Hiirekestele külla Märtsijänes, kes teatas et kevad on alanud ja kutsus lapsi matkama.
Hiirekesed panid end ruttu riidesse ja asusid koos jänesega teele.
Juba lasteaia juures oli näha esimesi kevade märke: lumi oli maja seina äärest ära sulanud ja kuuskede alt paistis muru.
Matka esimene peatus oli Tuletõrjemäel, kus vaatlesime puid, mõõtsime nende ümbermõõtu ja kõrgust. Jänes jagas lapsed paaridesse ja andis igale paarile nöörijupi. Paarilisega koos tuli välja valida üks puu mille ümbermõõtu nööriga mõõtma hakati. Kui kõik lapsed olid ülesande täitnud siis võrreldi nööride pikkust, st puude ümbermõõtu. Kõige jämedamaks osutus tammepuu. Tamme ümbermõõtu prooviti mõõta ka vaksaga. Palju elevust tekitas puude kõrguse mõõtmine. Nii naljakas oli jalge vahelt puulatva vaadata. Jänes soovitas kõrguse mõõtmiseks valida mõni madalam puu, kuid enamus lapsi mõõtis siiski suure tamme kõrgust. Koos õpetajatega võeti iga puu küljest ka mõni oksake, et hiljem rühmas pungade järgi kindlaks määrata millise puuga on tegemist.
Tuletõrjemäelt edasi liikudes jälgisime mäest alla voolavaid ojakesi ja kuulasime kuidas tihased lõbusasti laulsid.
Jõepoole suundudes oleks me sattunud kui "miiniväljale", igal pool oli koerakaka. Nüüd arutlesime lastega, kas on ilus oma koera kaka niimoodi tee peale vedelema jätta. Inger, kellel on ka koerad teadis, et kaka tuleb kilekotti panna ja prügikasti visata. Enne jõge lumisel väjlal oli näha erinevate loomade jälgi. Siin olid ka meie tuttava jänese jäljed. Nüüd tegi jänes ettepaneku mängida "Veekogumängu". Väikesed "ojakesed" liikusid algul väga vaevaliselt, sest lapsed vajusid pehmesse lumme, kuid jõgi liikus juba sujuvamalt ja meri lainetas täies hoos. Kui mäng mängitud läksime jõe äärde. Ka siin oli näha kevade tunnuseid: jõgi vulises mööda kalatreppi allapoole, linnud laulsid, päike soojendas me nägu ja õhus oli tunda kevade lõhna. Kui kalatrepp oli jäävaba, siis pais oli veel kaetud jääkaanega. Jänes tahtis lastelt teada, kas kevadel tohib jääle minna. Jaspar arvas, et enne peab päästevesti selga panema ja siis võib minna. Kuid enamus lapsi arvas, et et tohi minna kuna võib läbi jää kukkuda. Ka jänes arvas, et ei tohi minna, sest päike sulatab jääd pealtpoolt ja voolav vesi altpoolt ning jää ei pruugi meid kanda.
Jõe ääres kasvas ka palju pajukiisusid. Me võtsime mõned oksad ka rühma viimiseks.
Lõpetuseks mängisime ümber kase mängu "Mida ma nägin?". Jänes käis käest kätte ja iga laps sai öelda mis talle meelde jäi. Inger: "Kuulsin ilusat linnulaulu ja nägin palju pajukiisusid". Janelle nägi sooja päikest, Kirsika ilusat sinist taevast ja valgeid pilvi. Ken-Martinile meeldis jõgi, Laurile aga sild jõepeal ja suured kivid vees. Martin nägi palju kaski, Sandra jälle pajutibusid. Kirillile meeldis vesi, Christofer nägi palju ilusat lund. Enamusele meeldisid pajukiisud ja soe päike.
Mäng mängitud asusime koduteele.
Peale lõunauinakut vaadeldi matkalt kaasa võetud oksi ja tehiti abivahendeid kasutades kindlaks mis puu okstega on tegemist. Pandi oksad vaasi ja vaaside juurde sildid puude nimetustega. Edaspidi vaadeldakse mis juhtub pungadega ja millal tulevad lehed.
Matka viisid läbi õpetajad Anneli Raudvee, Kadi Sulengo ja õpetajaabi Inge Kask
Hiirekesed panid end ruttu riidesse ja asusid koos jänesega teele.
Juba lasteaia juures oli näha esimesi kevade märke: lumi oli maja seina äärest ära sulanud ja kuuskede alt paistis muru.
Matka esimene peatus oli Tuletõrjemäel, kus vaatlesime puid, mõõtsime nende ümbermõõtu ja kõrgust. Jänes jagas lapsed paaridesse ja andis igale paarile nöörijupi. Paarilisega koos tuli välja valida üks puu mille ümbermõõtu nööriga mõõtma hakati. Kui kõik lapsed olid ülesande täitnud siis võrreldi nööride pikkust, st puude ümbermõõtu. Kõige jämedamaks osutus tammepuu. Tamme ümbermõõtu prooviti mõõta ka vaksaga. Palju elevust tekitas puude kõrguse mõõtmine. Nii naljakas oli jalge vahelt puulatva vaadata. Jänes soovitas kõrguse mõõtmiseks valida mõni madalam puu, kuid enamus lapsi mõõtis siiski suure tamme kõrgust. Koos õpetajatega võeti iga puu küljest ka mõni oksake, et hiljem rühmas pungade järgi kindlaks määrata millise puuga on tegemist.
Tuletõrjemäelt edasi liikudes jälgisime mäest alla voolavaid ojakesi ja kuulasime kuidas tihased lõbusasti laulsid.
Jõepoole suundudes oleks me sattunud kui "miiniväljale", igal pool oli koerakaka. Nüüd arutlesime lastega, kas on ilus oma koera kaka niimoodi tee peale vedelema jätta. Inger, kellel on ka koerad teadis, et kaka tuleb kilekotti panna ja prügikasti visata. Enne jõge lumisel väjlal oli näha erinevate loomade jälgi. Siin olid ka meie tuttava jänese jäljed. Nüüd tegi jänes ettepaneku mängida "Veekogumängu". Väikesed "ojakesed" liikusid algul väga vaevaliselt, sest lapsed vajusid pehmesse lumme, kuid jõgi liikus juba sujuvamalt ja meri lainetas täies hoos. Kui mäng mängitud läksime jõe äärde. Ka siin oli näha kevade tunnuseid: jõgi vulises mööda kalatreppi allapoole, linnud laulsid, päike soojendas me nägu ja õhus oli tunda kevade lõhna. Kui kalatrepp oli jäävaba, siis pais oli veel kaetud jääkaanega. Jänes tahtis lastelt teada, kas kevadel tohib jääle minna. Jaspar arvas, et enne peab päästevesti selga panema ja siis võib minna. Kuid enamus lapsi arvas, et et tohi minna kuna võib läbi jää kukkuda. Ka jänes arvas, et ei tohi minna, sest päike sulatab jääd pealtpoolt ja voolav vesi altpoolt ning jää ei pruugi meid kanda.
Jõe ääres kasvas ka palju pajukiisusid. Me võtsime mõned oksad ka rühma viimiseks.
Lõpetuseks mängisime ümber kase mängu "Mida ma nägin?". Jänes käis käest kätte ja iga laps sai öelda mis talle meelde jäi. Inger: "Kuulsin ilusat linnulaulu ja nägin palju pajukiisusid". Janelle nägi sooja päikest, Kirsika ilusat sinist taevast ja valgeid pilvi. Ken-Martinile meeldis jõgi, Laurile aga sild jõepeal ja suured kivid vees. Martin nägi palju kaski, Sandra jälle pajutibusid. Kirillile meeldis vesi, Christofer nägi palju ilusat lund. Enamusele meeldisid pajukiisud ja soe päike.
Mäng mängitud asusime koduteele.
Peale lõunauinakut vaadeldi matkalt kaasa võetud oksi ja tehiti abivahendeid kasutades kindlaks mis puu okstega on tegemist. Pandi oksad vaasi ja vaaside juurde sildid puude nimetustega. Edaspidi vaadeldakse mis juhtub pungadega ja millal tulevad lehed.
Matka viisid läbi õpetajad Anneli Raudvee, Kadi Sulengo ja õpetajaabi Inge Kask
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |