ÄRKA LILLEKE VÄIKE, PAISTAB JUBA KEVADPÄIKE
» sulge foto
Kevade ostingul 25.03.2013 osalesid: lapsed vanuses 5-7a ning kaks õpetajat
Olime lastega kevadet oodanud juba ammu ¬ aga lumi ei tahtnud kuidagi sulada ning külmapoiss taanduda.
Otsustasime, et haarame härjal sarvist ja läheme ise, Sipsiku lapsed koos õpetajatega, kauaoodatud kevadet otsima. Matka eesmärgiks oli tutvustada lastele loodust, anda teadmisi looduses elavatest liikidest ja seletada loodusnähtusid, aidata kaasa oma kodukoha tundmaõppimisel ja muidugi otsida kauaigatsetud kevademärke.
Eelnevalt aga uurisime meie lasteaia ÕPPERADA mapist. Meie õpperada on 3,5 km pikk, kuigi matkapäeval piirdusime natuke lühemaga, sest vinge tuul oli laste põsed juba mõnusalt punaseks näpistanud. Õpperaja punktid oli valitud laste jaoks selliselt, et nendega seoses saab vaadelda väga erinevaid loodusobjekte.
Meie matk sai alguse lasteaia maja kõrval kasvavast kastanipuust. Lapsed märkasid, et kastanipuu oli paljas kui porgand. Tekkis arutelu, mida kastanipuu vajab, et ta poleks paljas, jõuti järeldusele, et sooja ja päikest.
Muidugi ei vaadelnud me ainult loodust vaid sidusime kevadmatka nii liikluse (maantee ja kõnnitee, liiklusmärgid jne), matemaatikaga (kitsam, laiem, geom kujundid jne) ja teiste valdkonnaainetegaïŠ. Kastanipuust edasi mägimändide sees asuva elektriposti otsas oli suur ja väärikas kurepesa. Kahjuks selgus aga kurb tõsiasi, et elektrimehed oli kurepesa posti otsast eemaldanud. Möödusime sealt lootuses, et küll tubli kurepere endale uue kodu meisterdab.
Edasi jõudsime Hummuli tiikide juurde. Tiigid oli küll kaetud jää ja lumekihiga aga kuna tiigist voolab välja ojake, siis päris kinni ei külmu veekogu ka suure pakasega. Kordasime ka üle, miks ei tohi nõrgale tiigijääle minna ja kuidas abistada hättasattunut. Tiikide juures mõnusalt lobisedes kuulatasime korraks kevadet kuulutavate lindude imelist laulu. Taustalauluks vareste jõuline kraaksumine ïŠ.
Järgmine peatuspunkt oli Hummuli mõisakool, milles asub Hummuli Põhikool.Kui lasteaia lapsed kord meie pesast lahkuvad, siis enamasti hakkavad nad õppima just selles koolis.
Kuigi kurepesadel olid veel lumemütsid peas, leidsime siiski ilma ja libedust trotsides, päris mitu kevademärki: maja äärtes ja puude ümbruses oli lumi sulanud, päike paistis kõrgemalt ja soojemalt kui varem, linnud laulsid ja lasteaia lillepeenras pistsid kuuseokste vahelt oma ninad välja esimesed kevadlilled - lumikellukesed.
Järgmisena ootas meid lasteaias juba kosutav lõunasöök ja unigi tikkus suurest väsimusest vägisi silma...
Aitähh Sipsiku lapsed, olite tublid ja asjalikud!
Õpetajad Urve Kroon ja Inge Heero
Olime lastega kevadet oodanud juba ammu ¬ aga lumi ei tahtnud kuidagi sulada ning külmapoiss taanduda.
Otsustasime, et haarame härjal sarvist ja läheme ise, Sipsiku lapsed koos õpetajatega, kauaoodatud kevadet otsima. Matka eesmärgiks oli tutvustada lastele loodust, anda teadmisi looduses elavatest liikidest ja seletada loodusnähtusid, aidata kaasa oma kodukoha tundmaõppimisel ja muidugi otsida kauaigatsetud kevademärke.
Eelnevalt aga uurisime meie lasteaia ÕPPERADA mapist. Meie õpperada on 3,5 km pikk, kuigi matkapäeval piirdusime natuke lühemaga, sest vinge tuul oli laste põsed juba mõnusalt punaseks näpistanud. Õpperaja punktid oli valitud laste jaoks selliselt, et nendega seoses saab vaadelda väga erinevaid loodusobjekte.
Meie matk sai alguse lasteaia maja kõrval kasvavast kastanipuust. Lapsed märkasid, et kastanipuu oli paljas kui porgand. Tekkis arutelu, mida kastanipuu vajab, et ta poleks paljas, jõuti järeldusele, et sooja ja päikest.
Muidugi ei vaadelnud me ainult loodust vaid sidusime kevadmatka nii liikluse (maantee ja kõnnitee, liiklusmärgid jne), matemaatikaga (kitsam, laiem, geom kujundid jne) ja teiste valdkonnaainetegaïŠ. Kastanipuust edasi mägimändide sees asuva elektriposti otsas oli suur ja väärikas kurepesa. Kahjuks selgus aga kurb tõsiasi, et elektrimehed oli kurepesa posti otsast eemaldanud. Möödusime sealt lootuses, et küll tubli kurepere endale uue kodu meisterdab.
Edasi jõudsime Hummuli tiikide juurde. Tiigid oli küll kaetud jää ja lumekihiga aga kuna tiigist voolab välja ojake, siis päris kinni ei külmu veekogu ka suure pakasega. Kordasime ka üle, miks ei tohi nõrgale tiigijääle minna ja kuidas abistada hättasattunut. Tiikide juures mõnusalt lobisedes kuulatasime korraks kevadet kuulutavate lindude imelist laulu. Taustalauluks vareste jõuline kraaksumine ïŠ.
Järgmine peatuspunkt oli Hummuli mõisakool, milles asub Hummuli Põhikool.Kui lasteaia lapsed kord meie pesast lahkuvad, siis enamasti hakkavad nad õppima just selles koolis.
Kuigi kurepesadel olid veel lumemütsid peas, leidsime siiski ilma ja libedust trotsides, päris mitu kevademärki: maja äärtes ja puude ümbruses oli lumi sulanud, päike paistis kõrgemalt ja soojemalt kui varem, linnud laulsid ja lasteaia lillepeenras pistsid kuuseokste vahelt oma ninad välja esimesed kevadlilled - lumikellukesed.
Järgmisena ootas meid lasteaias juba kosutav lõunasöök ja unigi tikkus suurest väsimusest vägisi silma...
Aitähh Sipsiku lapsed, olite tublid ja asjalikud!
Õpetajad Urve Kroon ja Inge Heero
 |  |  |  |
 |