Õuekunstniku saladused

» sulge foto

Kui sügavam lumi oli ära sulanud, läksid teise ja kolmanda klassi õpilased uudistama õuekunstniku saladusi. Kunstnik oli päris helde käega joonistanud mustreid maapinnale, kändudele, veelompidele. Kõige rohkem elevust tekitasid lompide loomad. Poistele tundus, et õuekunstnik armastab lohesid ja draakoneid. Tüdrukud jälle märkasid kasse, koeri ja pärleid. Päike soojendas juba päris mõnusasti, esimesed julged katsetasid palja peaga olemist.
Õuekunstnik oli meie vastu päris helde, enamus tema saladusi leidsime üles ja andsime neile nime või tegime enda omaks hüüdega "Mina leidsin, minu oma!".
Suur tänu Sulle, kallis õuekunstnik, pakkusid meile palju avastamisrõõmu ja päikselist pärastlõunat.