Krõllid kevadet uurimas
» sulge foto
Osavõtjad: Kohtla-Järve lasteaia Kirju-Mirju Krõllide rühm, 4-5. aastased lapsed.
Juhendajad: Külli Reinberk, Merit Erras
Plaanisime oma rühma lastega, et kevade algust tähistame väikese matkaga lasteaia läheduses. Kavas oli meil otsida kevade märke looduses. 19. märtsi õhtul käis õpetaja Külli linnas vaikselt luuramas, kas lumikellukesi juba leidub. Nad olid olemas, aga oh seda kurbust, kui järgmiseks hommikuks oli taas lumi maas. Nüüd tähistasime kevade algust 20-dal märtsil hoopis ilma võrdlusega eelmise päeva ilmaga. Lastega leppisime kokku, et oma matka teeme ära kohe, kui on ilmad paremaks läinud. Reedel 23.märtsil oli lõpuks ilm palju soojem ja ka lund rohkesti taas sulatanud. Panime oma helkurvestid selga ja läksime kevadet otsima.
Lapsi tegi väga kurvaks see, et nüüd lume sulades oli linn hoopis koledam – päris palju oli lume alt välja sulanud prahti. Koguaeg tuli jälgida, et ei astu kusagil loomade kaka sisse. See tekitas ka lastes palju küsimusi. Vesteldes jõudsime järeldusele, et tegelikult tuleb siiski suurtel inimestel kanda hoolt lemmikloomade järgi koristamisega.
Kui teele sattusid suured veelombid, siis pidid lapsed leidma lahenduse, kuidas saab edasi minna. Üks poistest leidis, et selleks tuleb lasta paarilisel käest lahti ning üksteise seljataga hanereas minna kõrvalt läbi.
Eemalt nägime, kuidas auto sõitis hooga veelombist läbi ning vett pritsis laias kaares laiali. Lastele tegi see alguses nalja. Õpetaja küsimus: „Kui seal praegult kõnniks keegi, siis mis temaga juhtuks?“ pani taas lapsed mõtlema ja arutlema. Lõpuks leiti, et nii ei tohi sõita – inimesed võivad saada märjaks ja poriseks. See ei ole hea.
Lõpuks jõudsime oma matka sihtpunkti. Esimesed, keda kevade kuulutajatena märkasime, olid lumikellukesed – neid oli mitmes kohas pika maja ees. Osad lumikellukesed olid ennast välja poetanud keset jääd. Uurisime ka pungasid. Suuremad ja rohelised olid sirelil. Eriti pakkus lastele huvi just kaasa võetud luupidega uurimine. Otsisime hoolega, aga ei õnnestunud leida kusagilt ühtegi putukat. Lilledest leidsime veel krookuseid, lumekuppe ja siniliiliaid. Lootsime ka leida kuldnokki, aga märkasime vaid pesakaste. Läheduses lendasid ja jalutasid vaid tuvid. Tagasi minnes lasteaeda märkasid lapsed viimaks ka varblaseid.
Võtsime oma matkalt rühma kaasa sireli ja kase oksi, mis panime vaasi vaatlemiseks. Kase okstel on hakanud ilmuma väikseid rohelisi lehekesi ja sirelil ka pungadest arenevad väikesed võrsed lehtedega.
Matk pakkus lastele palju erinevaid reaalseid situatsioone ja probleeme arutamiseks. Leidsime nii häid kui ka halbu asju. Rühmas käivad lapsed aegajalt luupidega lähemalt vaatlemas okstega toimuvaid erinevaid muutusi.
Vallatud KRÕLLID
Juhendajad: Külli Reinberk, Merit Erras
Plaanisime oma rühma lastega, et kevade algust tähistame väikese matkaga lasteaia läheduses. Kavas oli meil otsida kevade märke looduses. 19. märtsi õhtul käis õpetaja Külli linnas vaikselt luuramas, kas lumikellukesi juba leidub. Nad olid olemas, aga oh seda kurbust, kui järgmiseks hommikuks oli taas lumi maas. Nüüd tähistasime kevade algust 20-dal märtsil hoopis ilma võrdlusega eelmise päeva ilmaga. Lastega leppisime kokku, et oma matka teeme ära kohe, kui on ilmad paremaks läinud. Reedel 23.märtsil oli lõpuks ilm palju soojem ja ka lund rohkesti taas sulatanud. Panime oma helkurvestid selga ja läksime kevadet otsima.
Lapsi tegi väga kurvaks see, et nüüd lume sulades oli linn hoopis koledam – päris palju oli lume alt välja sulanud prahti. Koguaeg tuli jälgida, et ei astu kusagil loomade kaka sisse. See tekitas ka lastes palju küsimusi. Vesteldes jõudsime järeldusele, et tegelikult tuleb siiski suurtel inimestel kanda hoolt lemmikloomade järgi koristamisega.
Kui teele sattusid suured veelombid, siis pidid lapsed leidma lahenduse, kuidas saab edasi minna. Üks poistest leidis, et selleks tuleb lasta paarilisel käest lahti ning üksteise seljataga hanereas minna kõrvalt läbi.
Eemalt nägime, kuidas auto sõitis hooga veelombist läbi ning vett pritsis laias kaares laiali. Lastele tegi see alguses nalja. Õpetaja küsimus: „Kui seal praegult kõnniks keegi, siis mis temaga juhtuks?“ pani taas lapsed mõtlema ja arutlema. Lõpuks leiti, et nii ei tohi sõita – inimesed võivad saada märjaks ja poriseks. See ei ole hea.
Lõpuks jõudsime oma matka sihtpunkti. Esimesed, keda kevade kuulutajatena märkasime, olid lumikellukesed – neid oli mitmes kohas pika maja ees. Osad lumikellukesed olid ennast välja poetanud keset jääd. Uurisime ka pungasid. Suuremad ja rohelised olid sirelil. Eriti pakkus lastele huvi just kaasa võetud luupidega uurimine. Otsisime hoolega, aga ei õnnestunud leida kusagilt ühtegi putukat. Lilledest leidsime veel krookuseid, lumekuppe ja siniliiliaid. Lootsime ka leida kuldnokki, aga märkasime vaid pesakaste. Läheduses lendasid ja jalutasid vaid tuvid. Tagasi minnes lasteaeda märkasid lapsed viimaks ka varblaseid.
Võtsime oma matkalt rühma kaasa sireli ja kase oksi, mis panime vaasi vaatlemiseks. Kase okstel on hakanud ilmuma väikseid rohelisi lehekesi ja sirelil ka pungadest arenevad väikesed võrsed lehtedega.
Matk pakkus lastele palju erinevaid reaalseid situatsioone ja probleeme arutamiseks. Leidsime nii häid kui ka halbu asju. Rühmas käivad lapsed aegajalt luupidega lähemalt vaatlemas okstega toimuvaid erinevaid muutusi.
Vallatud KRÕLLID
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |