KUIDAS MEIE KEVADET OTSISIME!
» sulge foto
KUIDAS MEIE KEVADET OTSISIME!
Meie oleme Kohtla- Järve lasteaia ,,Kirju- Mirju†Tõrukese rühma lapsed. Meie rühm on keelekümblusrühm - lastele on eesti keel teiseks keeleks, milles suheldakse lasteaias. Rühmas on 21 last, vanuses 5-6 aastat.
Algselt planeerisime oma matka kaheosalisena - üks kord linnaparki ja teist korda Toila parki. Mõte oli selles, et võrrelda linna loodust eheda loodusega.
Kuna sõit jäi aga ära, tegime kaks erinevat jalutuskäiku linna, et jälgida muutusi meie ümber.
Esimesesena planeerisime 20. märtsil kevadet tervitada, aga see ebaõnnestus, sest väljas oli tõeline talv. Öösel sadas maha paks lumi ja veel hommikulgi sadas laia lund ja tuiskas. Käisime päeval korraks väljas, jalutasime lasteaia territooriumil ja vaatlesime loodust. Eelmisel päeval tõime rühma lumikellukesi, nüüd oli kõik lume all. Puud ja põõsad olid kaetud lume ja jäitega. Rühmas vestlesime sellest, miks ei alga kevad just siis, kui kalendris on märgitud. Lapsed teadsid hästi kevade tunnuseid ja oskasid nendest rääkida.
Et kõike paremini ettekujutada, joonistasid lapsed sellest ka pildi. Esimesel nädalal tõime rühma paju- ja kaseoksad ning tegime nende kohta märkmeid. Teisel nädalal olid kaseokstel väikesed lehed, õues aga polnud okstel veel pungi (tööleht pildina).
Ilmade soojenedes ja päevade möödudes tundsime üha rohkem kevadet ja seda oskasid ka lapsed märgata- päike soojendab, jääpurikad tilguvad, lumikellukesed õitsevad, linnud laulavad, jne. Lapsed valmistasid rühma kaunistamiseks erinevaid meisterdusi ja joonistusi (näidised pildina).
26.märtsil tegime jalutuskäigu linna ja lähedal asuvasse parki, et märgata muutusi ja leida märke kevadest. Mida me nägime- teed on kohati paljad, kohati veel jääs; puudel ei ole veel pungi; lumi on sulanud ja mõnedes kohtades on rohi väljas; varesed teevad pesi(kraaksuvad); teed on mustad(koerakaka); mõnel majal on veel jääpurikad; jne. Oli kurb kogeda, et me oma jalutuskäigul vaid kahel korral kuulsime linnulaulu. Kõige paremini jäi lastele meelde vareste kraaksumine. Rühmas tegime jällegi väikese kokkuvõtte, kus igaüks sai midagi öelda.
MIDA NÄGIN JALUTUSKÄIGUL?
ADELINA: Mina nägin, kus linnud olid, seal sees, kus oksad on. Veel mina näinud, kus jääpurikad on katusel. Jääpurikad tilguvad.
Pargi olnud palju puud. Veel linnumaja nägin.
KATJA: Vareseid nägin. Palju linnupesi nägin. Mina näinud, kuidas jääpurikas tilgub.
MILENA: Mina nägin varesepesa. Tihane nägin. Veel mina nägin palju vares, karjuvad. Mina kuulsin, et linnuke laulnud.
ANGELINA: Mina näinud tihase. Veel mina näinud varest ja varesepesa. Palju varesed, karjusid ja riidlesid. Mina näinud veel rohi ja suured lombid. Mina näinud puust pesa (pesakast).
MARIO: Mina vares näinud, kraaksus kõvasti. Mina linnuke näinud.
KOLJA: Mina palju vares näinud. Mina kuldnokk näinud(lind oksal).
MARIJA: Palju jää, Angelina kukkus. Palju pesa.
Sellised olid meie tegemised. See ei olnud ehk päris matk, aga meie leidsime, et ka linnas on võimalik leida midagi head ja toredat.
TÕRUKESED
Meie oleme Kohtla- Järve lasteaia ,,Kirju- Mirju†Tõrukese rühma lapsed. Meie rühm on keelekümblusrühm - lastele on eesti keel teiseks keeleks, milles suheldakse lasteaias. Rühmas on 21 last, vanuses 5-6 aastat.
Algselt planeerisime oma matka kaheosalisena - üks kord linnaparki ja teist korda Toila parki. Mõte oli selles, et võrrelda linna loodust eheda loodusega.
Kuna sõit jäi aga ära, tegime kaks erinevat jalutuskäiku linna, et jälgida muutusi meie ümber.
Esimesesena planeerisime 20. märtsil kevadet tervitada, aga see ebaõnnestus, sest väljas oli tõeline talv. Öösel sadas maha paks lumi ja veel hommikulgi sadas laia lund ja tuiskas. Käisime päeval korraks väljas, jalutasime lasteaia territooriumil ja vaatlesime loodust. Eelmisel päeval tõime rühma lumikellukesi, nüüd oli kõik lume all. Puud ja põõsad olid kaetud lume ja jäitega. Rühmas vestlesime sellest, miks ei alga kevad just siis, kui kalendris on märgitud. Lapsed teadsid hästi kevade tunnuseid ja oskasid nendest rääkida.
Et kõike paremini ettekujutada, joonistasid lapsed sellest ka pildi. Esimesel nädalal tõime rühma paju- ja kaseoksad ning tegime nende kohta märkmeid. Teisel nädalal olid kaseokstel väikesed lehed, õues aga polnud okstel veel pungi (tööleht pildina).
Ilmade soojenedes ja päevade möödudes tundsime üha rohkem kevadet ja seda oskasid ka lapsed märgata- päike soojendab, jääpurikad tilguvad, lumikellukesed õitsevad, linnud laulavad, jne. Lapsed valmistasid rühma kaunistamiseks erinevaid meisterdusi ja joonistusi (näidised pildina).
26.märtsil tegime jalutuskäigu linna ja lähedal asuvasse parki, et märgata muutusi ja leida märke kevadest. Mida me nägime- teed on kohati paljad, kohati veel jääs; puudel ei ole veel pungi; lumi on sulanud ja mõnedes kohtades on rohi väljas; varesed teevad pesi(kraaksuvad); teed on mustad(koerakaka); mõnel majal on veel jääpurikad; jne. Oli kurb kogeda, et me oma jalutuskäigul vaid kahel korral kuulsime linnulaulu. Kõige paremini jäi lastele meelde vareste kraaksumine. Rühmas tegime jällegi väikese kokkuvõtte, kus igaüks sai midagi öelda.
MIDA NÄGIN JALUTUSKÄIGUL?
ADELINA: Mina nägin, kus linnud olid, seal sees, kus oksad on. Veel mina näinud, kus jääpurikad on katusel. Jääpurikad tilguvad.
Pargi olnud palju puud. Veel linnumaja nägin.
KATJA: Vareseid nägin. Palju linnupesi nägin. Mina näinud, kuidas jääpurikas tilgub.
MILENA: Mina nägin varesepesa. Tihane nägin. Veel mina nägin palju vares, karjuvad. Mina kuulsin, et linnuke laulnud.
ANGELINA: Mina näinud tihase. Veel mina näinud varest ja varesepesa. Palju varesed, karjusid ja riidlesid. Mina näinud veel rohi ja suured lombid. Mina näinud puust pesa (pesakast).
MARIO: Mina vares näinud, kraaksus kõvasti. Mina linnuke näinud.
KOLJA: Mina palju vares näinud. Mina kuldnokk näinud(lind oksal).
MARIJA: Palju jää, Angelina kukkus. Palju pesa.
Sellised olid meie tegemised. See ei olnud ehk päris matk, aga meie leidsime, et ka linnas on võimalik leida midagi head ja toredat.
TÕRUKESED
 |  |  |  |
 |  |