Avastamas Roela linnamäge
» sulge foto
Porkuni Kooli õpilaste matk RMK Oandu looduskeskuses.
Loodusõppeprogramm Roela käbikuivatis.
16.02.12.a. käisime matkal Roelas. Meie matkagrupp koosnes üheteistkümnest lapsest ja kahest täiskasvanust. Kui olime oma kooli bussiga jõudnud Roelasse, siis otsisime üles muuseum-käbikuivati, mille juures kohtusime giidiga. Giid Mare oli väga sõbralik ja rahulik ning ta hakkas lastele kohe meeldima. Esmalt kogusime teadmisi vanade põllutöömasinate muuseumis. Muuseumis tutvustati vanasti talumajapidamises kasutusel olnud põllu- ja metsatööriistu. Lapsed püüdsid ära arvata, milleks vanasti üht või teist masinat kasutati. Mõne põllutööriista kohta olime näinud filmidest aga oli masinaid, millest me midagi veel ei teadnud. Muueumis oli väga põnev.
Seejärel läksime me linnamäele, kus hetkel asusid küll ainult suusarajad ja kaunis talvine loodus. Saime giidilt teada, et Roela linnamägi asub Roela mägedes ja asub Roela mõisast 1,2 km kaugusel kagu suunas. Linnamägi on III- klassi kaitstav loodusmälestis, pinnavormilt kuppelmaastik-tekkelt oos. Roela maastikukaitseala hõlmab eelkõige samanimelist oosi, mis on ühtlasi Eesti pikim oos. Oos algab Mõdrikust, kulgeb mööda põllumaid Roelani. Oos on 19,5 km pikk ja kaetud osaliselt metsaga, aga esineb ka lagedat. Roela aladel on oosile loodud matka- ja suusarajad. Roela oosil matkates saadi teada kuidas oos tekkis ja miks suurem osa sellest on vääriselupaik. Saime teada palju erinevate puude kohta ja ka seda, et Roelas ei tohi vanu maha langenud puid liigutada. Need puud, kui nad just sõiduteele ei ole langenud, jäetakse puutumata ja puutüvede peal, sees ja all toimub looduse loomulik koostoimimine.
Linnamäeks on üks Limmamäe metsas olevatest Roela voortest, mis on lõunast, maa poolt eraldatud valli ja kraaviga. Roela limmamäge tuntakse ka Kalevipoja sängina, oma nime ongi limmamägi saanud endise Roela mõisa ja asula järgi. Roela linnamäge on eri aegadel uurinud arheoloogid akadeemik V.Lõugas,
H.Moora ja A. Lavi. Saadud tulemuste põhjal võib öelda, et siin on tegemist ligi tuhande aasta taguse muinaslinnusega. Roela linnamäega seotud muistenditest, millest üks olevat Roela vooremägede all maa alla vajunud terve linn või põrgu, kuhu vanapagan vedanud kokku neid mõisnikke, kes oma teomehi peksuga raskele tööle sundinud.
Linnamäelt võtsime suuna tagasi käbikuivati-muusumi poole. Matkates uurisime kõiki loomade jälgi, mida leidsime. Tutvusime jänese ja metskitse jälgedega. Peatusime linnulaulu kuulamiseks- laulis tihane. Nägime rähnide tehtud tööd puude tüvedel.
Kui jõudsime käbikuivatisse, rääkis giid meile põnevalt sellest, kuidas vanasti käbisid korjati ja mis nendega edasi tehti. Giid näitas meile kuhu vanasti käbid pandi ja saime näha kaloriifer-ahju. Giid kirjeldas töid, mida tuli seemnete saamiseks teha ja siis ütles meie kõigi suureks üllatuseks, et kõigi tööde tegemine lasus vaid ühe inimese õlul. Lapsed täitsid õdusas ruumis kamina soojuses ristsõna, milleks kulusid ära kõik matka jooksul eelnevalt kogutud teadmised. Kõige põnevam oli aga see, et saime teada ühe tähtsa fakti oma kooli lähedal asuva käbikuivati kohta. Selgub, et Porkuni lähistel asuv käbikuivati on ainus hetkel tegutsev käbikuivati kogu Eestis.
Lastele meeldis matk väga ja lapsed said juurde palju uusi teadmisi.
Lisana ristsõna ja pildid.
Loodusõppeprogramm Roela käbikuivatis.
16.02.12.a. käisime matkal Roelas. Meie matkagrupp koosnes üheteistkümnest lapsest ja kahest täiskasvanust. Kui olime oma kooli bussiga jõudnud Roelasse, siis otsisime üles muuseum-käbikuivati, mille juures kohtusime giidiga. Giid Mare oli väga sõbralik ja rahulik ning ta hakkas lastele kohe meeldima. Esmalt kogusime teadmisi vanade põllutöömasinate muuseumis. Muuseumis tutvustati vanasti talumajapidamises kasutusel olnud põllu- ja metsatööriistu. Lapsed püüdsid ära arvata, milleks vanasti üht või teist masinat kasutati. Mõne põllutööriista kohta olime näinud filmidest aga oli masinaid, millest me midagi veel ei teadnud. Muueumis oli väga põnev.
Seejärel läksime me linnamäele, kus hetkel asusid küll ainult suusarajad ja kaunis talvine loodus. Saime giidilt teada, et Roela linnamägi asub Roela mägedes ja asub Roela mõisast 1,2 km kaugusel kagu suunas. Linnamägi on III- klassi kaitstav loodusmälestis, pinnavormilt kuppelmaastik-tekkelt oos. Roela maastikukaitseala hõlmab eelkõige samanimelist oosi, mis on ühtlasi Eesti pikim oos. Oos algab Mõdrikust, kulgeb mööda põllumaid Roelani. Oos on 19,5 km pikk ja kaetud osaliselt metsaga, aga esineb ka lagedat. Roela aladel on oosile loodud matka- ja suusarajad. Roela oosil matkates saadi teada kuidas oos tekkis ja miks suurem osa sellest on vääriselupaik. Saime teada palju erinevate puude kohta ja ka seda, et Roelas ei tohi vanu maha langenud puid liigutada. Need puud, kui nad just sõiduteele ei ole langenud, jäetakse puutumata ja puutüvede peal, sees ja all toimub looduse loomulik koostoimimine.
Linnamäeks on üks Limmamäe metsas olevatest Roela voortest, mis on lõunast, maa poolt eraldatud valli ja kraaviga. Roela limmamäge tuntakse ka Kalevipoja sängina, oma nime ongi limmamägi saanud endise Roela mõisa ja asula järgi. Roela linnamäge on eri aegadel uurinud arheoloogid akadeemik V.Lõugas,
H.Moora ja A. Lavi. Saadud tulemuste põhjal võib öelda, et siin on tegemist ligi tuhande aasta taguse muinaslinnusega. Roela linnamäega seotud muistenditest, millest üks olevat Roela vooremägede all maa alla vajunud terve linn või põrgu, kuhu vanapagan vedanud kokku neid mõisnikke, kes oma teomehi peksuga raskele tööle sundinud.
Linnamäelt võtsime suuna tagasi käbikuivati-muusumi poole. Matkates uurisime kõiki loomade jälgi, mida leidsime. Tutvusime jänese ja metskitse jälgedega. Peatusime linnulaulu kuulamiseks- laulis tihane. Nägime rähnide tehtud tööd puude tüvedel.
Kui jõudsime käbikuivatisse, rääkis giid meile põnevalt sellest, kuidas vanasti käbisid korjati ja mis nendega edasi tehti. Giid näitas meile kuhu vanasti käbid pandi ja saime näha kaloriifer-ahju. Giid kirjeldas töid, mida tuli seemnete saamiseks teha ja siis ütles meie kõigi suureks üllatuseks, et kõigi tööde tegemine lasus vaid ühe inimese õlul. Lapsed täitsid õdusas ruumis kamina soojuses ristsõna, milleks kulusid ära kõik matka jooksul eelnevalt kogutud teadmised. Kõige põnevam oli aga see, et saime teada ühe tähtsa fakti oma kooli lähedal asuva käbikuivati kohta. Selgub, et Porkuni lähistel asuv käbikuivati on ainus hetkel tegutsev käbikuivati kogu Eestis.
Lastele meeldis matk väga ja lapsed said juurde palju uusi teadmisi.
Lisana ristsõna ja pildid.
- Lisatud failid:
 |  |  |  |
 |  |  |  |