Matk Nõiariiki
» sulge foto
Õppematk Nõiariiki
Meie talvine matkamäng viis meid seekord Nõiariiki, mis asub Urvaste vallas. Meie matka rahastas KIK.
Jäljeretk algas giidiga. Giid rääkis ürgoru ajaloost ja ürgoru tekkest. Saime teada, et ürgorg on jääajast pärit.
Peale ajaloo rääkimist ja kuulamist, viis giid meid luuaviske võistlustele. Selgitati välja parim luuaviskajast poiss ja parim tüdruk.
Kui luuaviske võistlused läbi said, alustasime oma jäljeretkega. Matk algas sellega, et läbisime nõiasauna ja jõudsime „rahanaiseni“. See oli kuju, mille kohta räägiti legend, et kui inimene silitab rahakoti või pangakaardiga kuju, siis hakkab sellesse rahakotti või rahakaardile raha juurde tulema. Kui aga silitada kuju käega, siis saab see inimene endale mõne uue pereliikme.
Selle kuju juurest edasi minnes tuli meil otsustada, kas tahame minna põrgusse või taevasse. Otsustasime kogu kambaga minna põrgusse. Seega jätkus meie matk otse ürgoru põhja. Põrgusse siseneti läbi puutunneli. Edasi pidid teadma, kas oled hea laps või halb. Puu, mis eraldas halvad headest, oli pihlakas. Halvad lapsed möödusid pihlakast vasakult, kus olid metssigade jäljed ja head lapsed möödusid puust paremalt, kus olid jäneste jäljeread. Edasi liikus meie rongkäik raba suunas. Siin saime teada, et laudteelt ei tasu kõrvale astuda kõrkjate juures, sest seal on all voolav vesi. Kõrkjad jäid küll kõikidele meelde, sest, kes ikka tahab talvisel ajal märjaks saada. Raba ületamiseks on nõiariigis laudtee ja kahte erinevat liiki redelteed.
Rabast välja tulekuks on nõiariigis võrktee. Võrktee oli pehme ja vajuv, seal võis kergesti kukkuda, kuid tänu sõprade toele, said kõik kenasti rabast metsa. Metsatee liikus mööda ürgoru nõlva ülese. Siin oli meile abiks nöörist käsipuu. Pidime end mööda käsipuud nõlva mööda ülese vinnama. Nõlva tipus võttis meid vastu lahke nõid. Tema oli metsast leidnud ülese meie kolmanda õpetaja, kelle me enne rabasse jõudmist olime ära kaotanud. Nõid oli teinud metsa kuivadest okstest lõkke, keetnud teed ja toonud kaasa nõia mamma küpsetatud saiakesed. Nõid tegi giidi jutu põhjal meile viktoriini, kes kiiremini oskas vastata, sai nõiariigi meene. Seega, tasus giidi juttu kuulata.
Kui taimetee ja saiakesed söödud ning viktoriin läbitud, jätkasime matka. Tundus, et see matk on meil küll aegade pikim olnud, kuid tegelik põhjus oli hoopis selles, et tuli tohutult palju ronida.
Matk lõppes peanõia tantsuga. „Nõiaelu“ muusika saatel. Peanõid Uhti ise juhendas tantsu. Tantsimises olid küll tüdrukud hakkajamad, kuid viimastes katsumustes ei jäänud poisidki alla. Nimelt päev lõppes lumelaudadega sõitmisega, pikima liu laskmisega, hokimänguga ja soomekelgu ralliga.
Tõeliselt tore matk oli. Tasub külastada Nõiariiki ja läbida matkarada koos nõiduslike vaatemängudega.
Üritusel osaledid 5.b klassi õpilased koos õpetaja Ly Raudsepaga, 6.a klassi õpilased koos õpetaja Ülle Anieriga ja 6.b klassi õpilased koos Helle Vänzliga.
Meie talvine matkamäng viis meid seekord Nõiariiki, mis asub Urvaste vallas. Meie matka rahastas KIK.
Jäljeretk algas giidiga. Giid rääkis ürgoru ajaloost ja ürgoru tekkest. Saime teada, et ürgorg on jääajast pärit.
Peale ajaloo rääkimist ja kuulamist, viis giid meid luuaviske võistlustele. Selgitati välja parim luuaviskajast poiss ja parim tüdruk.
Kui luuaviske võistlused läbi said, alustasime oma jäljeretkega. Matk algas sellega, et läbisime nõiasauna ja jõudsime „rahanaiseni“. See oli kuju, mille kohta räägiti legend, et kui inimene silitab rahakoti või pangakaardiga kuju, siis hakkab sellesse rahakotti või rahakaardile raha juurde tulema. Kui aga silitada kuju käega, siis saab see inimene endale mõne uue pereliikme.
Selle kuju juurest edasi minnes tuli meil otsustada, kas tahame minna põrgusse või taevasse. Otsustasime kogu kambaga minna põrgusse. Seega jätkus meie matk otse ürgoru põhja. Põrgusse siseneti läbi puutunneli. Edasi pidid teadma, kas oled hea laps või halb. Puu, mis eraldas halvad headest, oli pihlakas. Halvad lapsed möödusid pihlakast vasakult, kus olid metssigade jäljed ja head lapsed möödusid puust paremalt, kus olid jäneste jäljeread. Edasi liikus meie rongkäik raba suunas. Siin saime teada, et laudteelt ei tasu kõrvale astuda kõrkjate juures, sest seal on all voolav vesi. Kõrkjad jäid küll kõikidele meelde, sest, kes ikka tahab talvisel ajal märjaks saada. Raba ületamiseks on nõiariigis laudtee ja kahte erinevat liiki redelteed.
Rabast välja tulekuks on nõiariigis võrktee. Võrktee oli pehme ja vajuv, seal võis kergesti kukkuda, kuid tänu sõprade toele, said kõik kenasti rabast metsa. Metsatee liikus mööda ürgoru nõlva ülese. Siin oli meile abiks nöörist käsipuu. Pidime end mööda käsipuud nõlva mööda ülese vinnama. Nõlva tipus võttis meid vastu lahke nõid. Tema oli metsast leidnud ülese meie kolmanda õpetaja, kelle me enne rabasse jõudmist olime ära kaotanud. Nõid oli teinud metsa kuivadest okstest lõkke, keetnud teed ja toonud kaasa nõia mamma küpsetatud saiakesed. Nõid tegi giidi jutu põhjal meile viktoriini, kes kiiremini oskas vastata, sai nõiariigi meene. Seega, tasus giidi juttu kuulata.
Kui taimetee ja saiakesed söödud ning viktoriin läbitud, jätkasime matka. Tundus, et see matk on meil küll aegade pikim olnud, kuid tegelik põhjus oli hoopis selles, et tuli tohutult palju ronida.
Matk lõppes peanõia tantsuga. „Nõiaelu“ muusika saatel. Peanõid Uhti ise juhendas tantsu. Tantsimises olid küll tüdrukud hakkajamad, kuid viimastes katsumustes ei jäänud poisidki alla. Nimelt päev lõppes lumelaudadega sõitmisega, pikima liu laskmisega, hokimänguga ja soomekelgu ralliga.
Tõeliselt tore matk oli. Tasub külastada Nõiariiki ja läbida matkarada koos nõiduslike vaatemängudega.
Üritusel osaledid 5.b klassi õpilased koos õpetaja Ly Raudsepaga, 6.a klassi õpilased koos õpetaja Ülle Anieriga ja 6.b klassi õpilased koos Helle Vänzliga.
 |  |  |  |