Matk Soomaale.Koprarada.
» sulge foto
Matk Soomaale. Koprarada.
Matk toimus 13.03. 2012 a.
Laste vanus 5-7 aastased
Eesmärgid:
1. Laps oskab kirjeldada kopra elukeskkonda ja eluviisi. Mõisted looduskaitseala ja näriline.
2. Laps teab matkal tegutsemise kolme kuldreeglit.
Eeltöö matkaks.
Ennem matkale minekut lugesime ja vaatasime pilte D. D. Luka raamatust “Koprapoiss Pennuâ€. Lapsed said esmased teadmised kobraste välimusest ja eluviisidest. Lapsevanem tõi lastele vaatamiseks kopra karvakasuka ja hambad. Lapsed olid üllatunud, et kopral on kaks esihammast nii kollased ja pikad. Tärkas huvi näha kobraste kodu ka looduses. Selleks võtsime ette matka Soomaale. Matka juhiks oli Pärnu Loodusmaja õpetaja Nele Haasma.
Matka käik.
1. Looduskaitseala. Matkal tegutsemise kolm kuldreeglit.
Looduses liigume nii, et ei riku metsas elavate loomade ja lindude kodurahu.
Looduskaitse all olevates kohtades liigume ainult märgistatud radadel.
Õige matkaja ei murra puude ja põõsaste oksi ega jäta prügi maha.
2. Soomaal on viis aastaaega. Lapsed teadsid nelja aastaaega. Need
nimetati kiiresti: kevad, suvi, sügi ja talv. Aga viies aastaaeg? Saadi teda, et selleks on üleujutus Soomaal. Lapsed said puude pealt näha, kui kõrgele on vesi tõusnud erinevatel aastatel. Põnev oli seista puu kõrvale ja mõõta, kui kõrgele oleks vesi neil ulatanud üleujutuse ajal. Oi, seda imestamist!
3. Soomaal elutseb musträhn. Rähni ennast lapsed ei näinud, kuid
nägid musträhni tegutsemise jälgi. Puude all oli näha palju väikseid puulaastukesi. Oi, seda imestamist! Küll on ikka tugev nokk!
4. Soomaal elavad metsaloomad. Õpetaja Nele rääkis, et Soomaal
elavad ka hundid. Neil on seal muretu elu, sest looduskaitsealal loomi ei kütita. Metskitsi on aga jäänud väheks, kuna hundid peavad neile jahti. Lastel tekkis arutelu, kas ka nemad võivad kohata matkal hunti. Oi, küll see oleks hirmus! Matkajuht seletas, et hoopis hunt kardab inimest.
5. Kobraste kodu. Lapsed nägid jõge kuhu koprad olid rajanud
oma pesa. Seda pesa nimetatakse kuhilpesaks, teadis nii mõnigi laps öelda. Kobras ehitab okstest ja puudest pesa, mille sissekäik on vee all. Lapsed said teda, et kopral on vee all ujudes kõrvad ja ninaaugud kinni. Nähti kobraste ehitatud tammi. Lapsed said teda, et põhiline tammi ehitus käib siis, kui on kevadine suurvesi. Saadi teda, et koprad parandavad oma tammi igal aastal. Lapsed said näha puid, mille tüved olid kobraste poolt näritud. Mõnest haavapuust oli järele jäänud ainult näritud otstega kännud. Need meenutasid lastele pliiatseid. Imestati, et kobrastel on nii tugevad hambad. Lapsed said teda, et kobraste hambad kasvavad kogu aeg. Hambad on nagu tööriistad, millega ta saab puid langetada kui ka toitu närida. Saadi teada, et koprad söövad puukoort, veetaimi ja oksi. Kobras on näriline.
Matk kopra rajal pakkus lastele palju vaatlemist, uurimist ja avastamisrõõmu.
6. Pakime lahti leivakotid. Peale matka maitsesid hästi kaasavõetud võileivad ja soe tee. Mõnus oli jalgu puhata ja vestelda matka muljetest.
7. Kokkuvõte matkast. Peale matka koostasime lastega matkapäeviku “Kopra rajalâ€. Lapsed said meenutada matkal kogetud. Joonistati pildid matkal nähtust ja pandi ka oma teadmised kirja. Kui matkapäevik oli valmis, siis kutsuti sõbrad külla ja jutustati mõnuga oma matkast kopra rajal. Lapsed täitsid ka õpetaja poolt koostatud töölehe.
Matka juhtis Nele Haasma.
Matkal osalesid õpetaja Sirje Kiviselg, Eva Metsatalu ja õpetaja abi Ave Lepik.
Matk toimus 13.03. 2012 a.
Laste vanus 5-7 aastased
Eesmärgid:
1. Laps oskab kirjeldada kopra elukeskkonda ja eluviisi. Mõisted looduskaitseala ja näriline.
2. Laps teab matkal tegutsemise kolme kuldreeglit.
Eeltöö matkaks.
Ennem matkale minekut lugesime ja vaatasime pilte D. D. Luka raamatust “Koprapoiss Pennuâ€. Lapsed said esmased teadmised kobraste välimusest ja eluviisidest. Lapsevanem tõi lastele vaatamiseks kopra karvakasuka ja hambad. Lapsed olid üllatunud, et kopral on kaks esihammast nii kollased ja pikad. Tärkas huvi näha kobraste kodu ka looduses. Selleks võtsime ette matka Soomaale. Matka juhiks oli Pärnu Loodusmaja õpetaja Nele Haasma.
Matka käik.
1. Looduskaitseala. Matkal tegutsemise kolm kuldreeglit.
Looduses liigume nii, et ei riku metsas elavate loomade ja lindude kodurahu.
Looduskaitse all olevates kohtades liigume ainult märgistatud radadel.
Õige matkaja ei murra puude ja põõsaste oksi ega jäta prügi maha.
2. Soomaal on viis aastaaega. Lapsed teadsid nelja aastaaega. Need
nimetati kiiresti: kevad, suvi, sügi ja talv. Aga viies aastaaeg? Saadi teda, et selleks on üleujutus Soomaal. Lapsed said puude pealt näha, kui kõrgele on vesi tõusnud erinevatel aastatel. Põnev oli seista puu kõrvale ja mõõta, kui kõrgele oleks vesi neil ulatanud üleujutuse ajal. Oi, seda imestamist!
3. Soomaal elutseb musträhn. Rähni ennast lapsed ei näinud, kuid
nägid musträhni tegutsemise jälgi. Puude all oli näha palju väikseid puulaastukesi. Oi, seda imestamist! Küll on ikka tugev nokk!
4. Soomaal elavad metsaloomad. Õpetaja Nele rääkis, et Soomaal
elavad ka hundid. Neil on seal muretu elu, sest looduskaitsealal loomi ei kütita. Metskitsi on aga jäänud väheks, kuna hundid peavad neile jahti. Lastel tekkis arutelu, kas ka nemad võivad kohata matkal hunti. Oi, küll see oleks hirmus! Matkajuht seletas, et hoopis hunt kardab inimest.
5. Kobraste kodu. Lapsed nägid jõge kuhu koprad olid rajanud
oma pesa. Seda pesa nimetatakse kuhilpesaks, teadis nii mõnigi laps öelda. Kobras ehitab okstest ja puudest pesa, mille sissekäik on vee all. Lapsed said teda, et kopral on vee all ujudes kõrvad ja ninaaugud kinni. Nähti kobraste ehitatud tammi. Lapsed said teda, et põhiline tammi ehitus käib siis, kui on kevadine suurvesi. Saadi teda, et koprad parandavad oma tammi igal aastal. Lapsed said näha puid, mille tüved olid kobraste poolt näritud. Mõnest haavapuust oli järele jäänud ainult näritud otstega kännud. Need meenutasid lastele pliiatseid. Imestati, et kobrastel on nii tugevad hambad. Lapsed said teda, et kobraste hambad kasvavad kogu aeg. Hambad on nagu tööriistad, millega ta saab puid langetada kui ka toitu närida. Saadi teada, et koprad söövad puukoort, veetaimi ja oksi. Kobras on näriline.
Matk kopra rajal pakkus lastele palju vaatlemist, uurimist ja avastamisrõõmu.
6. Pakime lahti leivakotid. Peale matka maitsesid hästi kaasavõetud võileivad ja soe tee. Mõnus oli jalgu puhata ja vestelda matka muljetest.
7. Kokkuvõte matkast. Peale matka koostasime lastega matkapäeviku “Kopra rajalâ€. Lapsed said meenutada matkal kogetud. Joonistati pildid matkal nähtust ja pandi ka oma teadmised kirja. Kui matkapäevik oli valmis, siis kutsuti sõbrad külla ja jutustati mõnuga oma matkast kopra rajal. Lapsed täitsid ka õpetaja poolt koostatud töölehe.
Matka juhtis Nele Haasma.
Matkal osalesid õpetaja Sirje Kiviselg, Eva Metsatalu ja õpetaja abi Ave Lepik.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |