Mis on koolimaja ees?
» sulge foto
Õpime 1.b klassis. Oleme juba 6 kuud käinud koolis. Kas me oleme tähele pannud, mis on meie koolimaja ees? Õpetaja jagas meid kahte rühma: poisid ja tüdrukud. Tööülesanded olid meil mõlematel ühesugused.
Kõige enne tuli üles leida kuusk ja teha kuusekoorest paberile jäljend. Selleks võtsime rasvakriidi ja hõõrusime mööda paberit. Tuli omamoodi krobeline muster.
Ülesande juures, kas hang kannab või mitte, läksid meie arvamused lahku. Seda sellepärast, et tüdrukud kõndisid mööda lund ja vajusid sellest läbi. Poisid kõndisid mööda lumevalli ja ei vajunud kusagile. Õpetaja seletas, et kui lumele jäävad jäljed, siis hang ei kanna. Selle eest jää kandis väga hästi ja oli mõnusalt libe.
Kirjelduse järgi pidid koolimaja nurga juures kasvama sinililled. Need veel ei õitsenud. Sellepärast poisid kohe sinililli ei leidnudki. Nende tähelepanu võitis üks unine ükerdav kärbes. Eelmise aasta lehe järgi joonistasime paberile lehe kuju.
Kõige raskem oli maja eest leida mänd. Kui palju me üles ei vaadanud, mändi ei kuskil. Tuli välja, et mõni puu võib olla meist ka väiksem. Männi okka joonistamine läks juba lihtsamalt.
Kuid kus on veel allee? Keegi mäletas sügisest, et see on tee läbi pargi, kus mõlemal pool kasvavad puud. Aga millised on pärnad allee ääres? Selgus, et kõik ongi pärnad. Nüüd tuli lähemalt uurida, kas ümber pärna on maapind juba sulanud. Kui on, siis miks? Millisest küljest on rohkem sulanud? Selgus, et puu ligidalt on maapind sulanud ja seda rohkem lõunapoolsest küljest. Seda saime teada muidugi õpetaja abiga.
Käru leidmine läks juba libedamalt. Praegusel aastaajal olid kärus ainult sammal, oksad, okkad ja mõni käbi vist ka. Kuid suvel õitsevad selles lilled.
Ja veel lume uurimine. Praegu meenutas lumi pigem väikeseid pallikesi. Õpetaja ütles, et see on lume sulamise pärast nii.
Kui esmased märkmed tehtud, läksime klassi. Vaatasime ja arutasime koos läbi, mida me märkasime ja miks mõned asjad nii on. Selgus, et me oleme oma ümbrusega nii harjunud, et ei pane enam tähelegi, kus miski asub. Kui ilmad lähevad soojaks, siis peaks minema uuele uurimisretkele.
Oma käigust tegime slaidiprogrammi, mida saab vaadata järgmiselt aadressilt: http://www.kizoa.com/slideshow/d2423675k2185870o1/vike-ppekik
Kõige enne tuli üles leida kuusk ja teha kuusekoorest paberile jäljend. Selleks võtsime rasvakriidi ja hõõrusime mööda paberit. Tuli omamoodi krobeline muster.
Ülesande juures, kas hang kannab või mitte, läksid meie arvamused lahku. Seda sellepärast, et tüdrukud kõndisid mööda lund ja vajusid sellest läbi. Poisid kõndisid mööda lumevalli ja ei vajunud kusagile. Õpetaja seletas, et kui lumele jäävad jäljed, siis hang ei kanna. Selle eest jää kandis väga hästi ja oli mõnusalt libe.
Kirjelduse järgi pidid koolimaja nurga juures kasvama sinililled. Need veel ei õitsenud. Sellepärast poisid kohe sinililli ei leidnudki. Nende tähelepanu võitis üks unine ükerdav kärbes. Eelmise aasta lehe järgi joonistasime paberile lehe kuju.
Kõige raskem oli maja eest leida mänd. Kui palju me üles ei vaadanud, mändi ei kuskil. Tuli välja, et mõni puu võib olla meist ka väiksem. Männi okka joonistamine läks juba lihtsamalt.
Kuid kus on veel allee? Keegi mäletas sügisest, et see on tee läbi pargi, kus mõlemal pool kasvavad puud. Aga millised on pärnad allee ääres? Selgus, et kõik ongi pärnad. Nüüd tuli lähemalt uurida, kas ümber pärna on maapind juba sulanud. Kui on, siis miks? Millisest küljest on rohkem sulanud? Selgus, et puu ligidalt on maapind sulanud ja seda rohkem lõunapoolsest küljest. Seda saime teada muidugi õpetaja abiga.
Käru leidmine läks juba libedamalt. Praegusel aastaajal olid kärus ainult sammal, oksad, okkad ja mõni käbi vist ka. Kuid suvel õitsevad selles lilled.
Ja veel lume uurimine. Praegu meenutas lumi pigem väikeseid pallikesi. Õpetaja ütles, et see on lume sulamise pärast nii.
Kui esmased märkmed tehtud, läksime klassi. Vaatasime ja arutasime koos läbi, mida me märkasime ja miks mõned asjad nii on. Selgus, et me oleme oma ümbrusega nii harjunud, et ei pane enam tähelegi, kus miski asub. Kui ilmad lähevad soojaks, siis peaks minema uuele uurimisretkele.
Oma käigust tegime slaidiprogrammi, mida saab vaadata järgmiselt aadressilt: http://www.kizoa.com/slideshow/d2423675k2185870o1/vike-ppekik
 |  |