Tere sügis!
» sulge foto
MATK “TERE SÃœGISâ€
Rühmas sügise sünnipäevapidu peetud, läksime 25. septembril matkale “Tere sügis†.Eesmärgiks seadsime avastada looduses sügisele iseloomulikke märke. Matkapäeva hommik oli ilus päikesepaisteline. Tundus, et kätte on jõudnud kuldne sügis. Planeerisime oma matka läbi viia Alatskivi looduse õpperajal. Kuna meie rühma lapsed on 4- 5 aastased, siis otsustasime läbida seekord rajast ühe kolmandiku. Kaasa võtsime väikesed korvid, panged ja õpetajatel olid seljas seljakotid. Tee viis mööda koolimajast, vallamajast, looduskeskusest ja jõudsimegi esimesse peatuskohta – Hirveaeda, kus on ka väike laululava. Istusime laululavale ja imetlesime vaadet Alatskivi lossile. Lapsed said teada, miks on selle koha nimi Hirveaed. Siis said lapsed üleesandeks korjata igaüks kaks männikäbi. Käbid olemas, tegime neist laululavale kujundeid ja pärast proovisid kõik visata täpsusviskeid. Iga laps pidi oma kaks käbi ettenähtud kauguselt pange viskama. Enamusel see ka õnnestus. Panime käbid kaasasolevatesse pangedesse ja korvidesse, et hiljem lasteaias oleks neist tore meisterdada. Seejärel uurisime männi- ja kuuseokkaid, tõime välja nende erinevused. Oligi aeg matka jätkata - ootamas oli Alatskivi järv Turbasillaga. Silda ületades märkasid lapsed pilliroos parte. Tekkis soodne võimalus arutleda, kas pardid on paiga- või rändlinnud. Nii arutledes jõudsime suure lehiseni. Temalt ammutasime endile edasiminekuks jõudu, seistes selgadega vastu puutüve. Korjasime kaasa ka lehise lehti. Jätkasime teekonda, aeg- ajalt seisatades, et kuulatada ja vaadata meie ümber toimuvat. Siis tuli üpris järsk mäkketõus ja meie ees kõrgus tohutu tamm, mis kannab nime Truuduse tamm. Lapsed said teada, et see tamm on riikliku kaitse all, ta on 25 meetrit kõrge ja tüve ümbermõõt 4,2 meetrit. Proovisime, kui palju lapsi läheb vaja, et tamme ümbert kinni võtta. Osutus, et selleks läks vaja 12 last. Korjasime kaasa tammetõrusid ja nende mütsikesi. Vaatlesime tammelehti ja kirjusid vahtralehti. Kohapeal leitud looduslike vahenditega mängisime põnevaid mänge. Mängud mängitud, liikusime edasi. Ootamatult sattusime tormi käes murdunud puule. Maast väljajuuritud puu juures arutlesime tuule tugevuse ja jõu üle. Nägime veel imeilusaid kännuseeni. Lastele meenusid kohe kukeseened ja puravikud. Tagasiteel juhtusime nägema ühte “veidrat†puud. Sellel oli tüvi pooleldi õõnes, nii et lapsel oli võimalus seista puu sees. Miks ta selline on? Soovitasime lastel küsida seda oma vanematelt. Huvitav oli teada saada, kas see ülesanne ikka jääb lastele meelde. Olles üpris väsinud, tegime peatuse jällegi laululaval. Seal korraldasime pikniku. Õpetajate seljakottides leidus nii mõndagi maitsvat ja ei puudunud ka jook. Keha kinnitatud ja janu kustutatud, mängisime liikumismänge. Lasteaeda jõudes olime küll väsinud, aga õnnelikud kordaläinud matka üle.
Hiljem said matkast osavõtnud 16 last endale medaljonid, kuhu oli peale joonistatud nähtud sügismärke. Järgmise päeva hommikuringis tuletasime meelde matka. Kahelt lapselt saime teada, miks puutüvi võis õõnes olla. Kaasatoodud materjal kulus meisterdamiseks. Tehtud töid sai näha rühmas ülesseatud näitusel.
Rühmas sügise sünnipäevapidu peetud, läksime 25. septembril matkale “Tere sügis†.Eesmärgiks seadsime avastada looduses sügisele iseloomulikke märke. Matkapäeva hommik oli ilus päikesepaisteline. Tundus, et kätte on jõudnud kuldne sügis. Planeerisime oma matka läbi viia Alatskivi looduse õpperajal. Kuna meie rühma lapsed on 4- 5 aastased, siis otsustasime läbida seekord rajast ühe kolmandiku. Kaasa võtsime väikesed korvid, panged ja õpetajatel olid seljas seljakotid. Tee viis mööda koolimajast, vallamajast, looduskeskusest ja jõudsimegi esimesse peatuskohta – Hirveaeda, kus on ka väike laululava. Istusime laululavale ja imetlesime vaadet Alatskivi lossile. Lapsed said teada, miks on selle koha nimi Hirveaed. Siis said lapsed üleesandeks korjata igaüks kaks männikäbi. Käbid olemas, tegime neist laululavale kujundeid ja pärast proovisid kõik visata täpsusviskeid. Iga laps pidi oma kaks käbi ettenähtud kauguselt pange viskama. Enamusel see ka õnnestus. Panime käbid kaasasolevatesse pangedesse ja korvidesse, et hiljem lasteaias oleks neist tore meisterdada. Seejärel uurisime männi- ja kuuseokkaid, tõime välja nende erinevused. Oligi aeg matka jätkata - ootamas oli Alatskivi järv Turbasillaga. Silda ületades märkasid lapsed pilliroos parte. Tekkis soodne võimalus arutleda, kas pardid on paiga- või rändlinnud. Nii arutledes jõudsime suure lehiseni. Temalt ammutasime endile edasiminekuks jõudu, seistes selgadega vastu puutüve. Korjasime kaasa ka lehise lehti. Jätkasime teekonda, aeg- ajalt seisatades, et kuulatada ja vaadata meie ümber toimuvat. Siis tuli üpris järsk mäkketõus ja meie ees kõrgus tohutu tamm, mis kannab nime Truuduse tamm. Lapsed said teada, et see tamm on riikliku kaitse all, ta on 25 meetrit kõrge ja tüve ümbermõõt 4,2 meetrit. Proovisime, kui palju lapsi läheb vaja, et tamme ümbert kinni võtta. Osutus, et selleks läks vaja 12 last. Korjasime kaasa tammetõrusid ja nende mütsikesi. Vaatlesime tammelehti ja kirjusid vahtralehti. Kohapeal leitud looduslike vahenditega mängisime põnevaid mänge. Mängud mängitud, liikusime edasi. Ootamatult sattusime tormi käes murdunud puule. Maast väljajuuritud puu juures arutlesime tuule tugevuse ja jõu üle. Nägime veel imeilusaid kännuseeni. Lastele meenusid kohe kukeseened ja puravikud. Tagasiteel juhtusime nägema ühte “veidrat†puud. Sellel oli tüvi pooleldi õõnes, nii et lapsel oli võimalus seista puu sees. Miks ta selline on? Soovitasime lastel küsida seda oma vanematelt. Huvitav oli teada saada, kas see ülesanne ikka jääb lastele meelde. Olles üpris väsinud, tegime peatuse jällegi laululaval. Seal korraldasime pikniku. Õpetajate seljakottides leidus nii mõndagi maitsvat ja ei puudunud ka jook. Keha kinnitatud ja janu kustutatud, mängisime liikumismänge. Lasteaeda jõudes olime küll väsinud, aga õnnelikud kordaläinud matka üle.
Hiljem said matkast osavõtnud 16 last endale medaljonid, kuhu oli peale joonistatud nähtud sügismärke. Järgmise päeva hommikuringis tuletasime meelde matka. Kahelt lapselt saime teada, miks puutüvi võis õõnes olla. Kaasatoodud materjal kulus meisterdamiseks. Tehtud töid sai näha rühmas ülesseatud näitusel.
 |  |  |  |
 |  |  |  |