Kodupaigamatk
» sulge foto
Kodupaigamatk
Osavõtjad: Elva Murumuna lasteaia Siilirühma lapsed 4- aastased
Kuupäev: 27. Veebruar 2012
Juhendajad: Õpetajad Luule Juhanson, Merje Jürisalu ja õpetaja- abi Nadja Silina
Eesmärgid: Laps õpib tundma oma kodukohaga seotud paiku ja väärtustab neid.
Oskab käituda tänaval.
Tunnetab looduse ilu.
Tegutseb koos teistega.
Moodustab liitsõnu.
Vahendid: kivikesed (pallid), hernekott, käbi, oksakesed joonistamiseks
Sissejuhatus matkale.
Siilikeste kodupaigaks on Elva on linn, mis asub keset kaunist loodust. Igal pool on metsatukad, järvesilmad ja suvel palju rohelust. Samas on väikeses linnas ka palju kultuuriloolise väärtusega kohti ja siin on elanud ajaloolisi isikuid, kes linnale au ja kuulsust on toonud.
Et osata hinnata kaugemaid paiku, tuleb kõigepealt tundma õppida oma koduümbrust.
1.RAUDTEEJAAM
Tartu – Valga raudtee ehitamine 1886 – 1889.
Elva raudteejaama valmimine 1889a.
Matkakeskus. Piletipunkt
ÕPPEMÄNG: TSUHHA-TSUHHA SÕIDAB RONG!“
Koos öeldakse liisusalmi: Tsuhha – tsuhha sõidab rong,mitu vagunit tal on? Vedurijuhimütsi pähe saanud laps ütleb arvu 1-10-ni. Näit. 6, seepeale ülejäänud lapsed plaksutavad kuus korda.
2.ELVA NIME SAAMISE LUGU. Elva on oma nime saanud Elva jõelt. Vai löödi maasse umbes 1 kilomeeter pärast Elva jõge, millelt jaam nime saigi. Algul oli küla, kus oli 10 talu.
TÄHELEPANUMÄNG: „MIS ON SINU NIMI?“
Õpetaja küsib lapselt nime ja samal ajal viskab käbi küsitava kätte. Laps vastab ja küsib järgmise lapse käest nime ja viskab talle käbi. Mängu mängitakse nii kaua kui kõik lapsed on saanud oma nime öelda.
3.ELVA PEATÄNAV - KESK TÄNAV ühendab raudteejaama Valga maanteega.
Murumuna Lasteaed asub Kesk tänaval
ORIENTEERUMISMÄNG LUMEL: “MINU LASTEAED!â€
Õpetaja ees ja lapsed järel teevad külgsammudega maja kujutise, jättes ühe osa kujutisest jalajälgedest vabaks.
Koos arvatakse, mis see võiks olla.
See on lasteaia maja ja jalajälgedest vaba ala on uks.
Õpetaja näitab kuidas lasteaeda siseneda.
Lapsed sisenevad uksest grupiga, teretavad lasteaeda, astuvad tagasi ning ootavad sõbralikult oma järjekorda.
4.ELVA LINNA KIVI.
Linnaõiguse sai Elva 1. mail 1938a. Kivi avati 17. septembril 1988a. Kivil on kujutatud linna vappi ja aastaarvud : 1986 – 1889 raudtee valmimine, 1923 – Elva alevi õigused , 1938 – Elva linna õigused.
OSAVUSMÄNG: „VÄIKESED KIVIKESED!“
Maha on joonistatud kaks paralleelset joont. Joonte kaugus üksteisest on 50-70 cm (vastavalt vanusele).
Igal lapsel on kivi (pall). Mängu alguses lepitakse kokku mängijate järjekord.
Esimene mängija seisab joone taga ja viskab kivikest (palli).
Mängija peab tabama teist joont.
Kui tabab, saab mängija oma kivi (palli) tagasi.
Kui kivi (pall) jääb kahe joone vahele, siis mängija jääb kivist (pallist) ilma.
Järgmine mängija peab tabama kas joont või eelmise mängija kivi (palli).
Kivi (palli) tabamise korral saab viskaja mõlemad kivid (pallid) endale.
Võidab see, kellel on rohkem kive (palle).
5. KODULOOMUUSEUM.
Majas on asunud raamatukogu, mis tegutses aastatel 1923 – 2004.
Koduloomuuseumi teke 1959a. Vaatamisväärsused.
LIIKUMISMÄNG: „ IKKA EDASI“.
Edasi pääseb läbi tunneli.
I variant: Lapsed seisavad üksteise seljataha, jalad harkis. Viimane laps roomab alt läbi ja saab esimeseks.
II variant: Lapsed seisavad kahekaupa vastamisi, kätest kinni ja käed üleval läbipugemist alustavad jällegi viimased lapsed.
6.VÕÕRASTEMAJA.
Suurim puitehitis Elvas. Siin elas ja töötas soome – eesti kirjanik Aino Kallas aastatel 1907 – 1916.
SÕNAMÄNG: „MAJA + ( näit. päkapikk-päkapikumaja)“
Uute liitsõnade leidmine.
7.RAEKODA – Kellatorn koos tunnusmuusikagaâ€Kuldrannake„ (A. Lätte viis ja A. Reinvaldi sõnade seade S. Grünbergi poolt).
Eesti lipp ja Elva lipp
Lipp on ühtekuuluvuse sümbol. Lipp peab olema puhas ja sile. Lipud heisatakse suurtel tähtpäevadel.
SÕNAMÄNG: „ SININE, MUST JA VALGE“
Hernekotti käest-kätte visates nimetada esemeid ja nähtusi ümbritsevast vastavalt antud värvile
Näit. õpetaja – sinine, laps – meri
Õpetaja –must, laps – kass
Õpetaja – valge, laps -lumi
8.POKUD( tutvumine ja tervitamine) – tarnamättad Arbijärve kallastel. Raamat Pokudest. Pokulugu ja nende looja E. Valter. Looduse ilu tunnetamine – vaade järvele.
JOONISTAMINE OKSAGA LUMELE – MINU POKU
MATKIMISMÄNG: “KÃœLM JA SOE TUUL:â€
Lapsed hingavad nina kaudu sisse ja suu kaudu välja, seejuures häälitsedes:
u-u-u…- külm tuul,(kükitada, haarata kätega ümbert põlvede kinni, tõmbuda kössi (kerra), pea langetada põlvedele.
f-f-f…- soe tuul; (tõusta püsti ringutada (sirutada end), lõdvestuda
PIKNIK SOOJA TEE JA SAIAKESEGA.
Matka järellugu:
E. Valteri raamatute “Pokulood†uurimine.
Käelises tegevuses pokude maalimine.
NÄITUS RÜHMAS MAALITUD POKUDES
Osavõtjad: Elva Murumuna lasteaia Siilirühma lapsed 4- aastased
Kuupäev: 27. Veebruar 2012
Juhendajad: Õpetajad Luule Juhanson, Merje Jürisalu ja õpetaja- abi Nadja Silina
Eesmärgid: Laps õpib tundma oma kodukohaga seotud paiku ja väärtustab neid.
Oskab käituda tänaval.
Tunnetab looduse ilu.
Tegutseb koos teistega.
Moodustab liitsõnu.
Vahendid: kivikesed (pallid), hernekott, käbi, oksakesed joonistamiseks
Sissejuhatus matkale.
Siilikeste kodupaigaks on Elva on linn, mis asub keset kaunist loodust. Igal pool on metsatukad, järvesilmad ja suvel palju rohelust. Samas on väikeses linnas ka palju kultuuriloolise väärtusega kohti ja siin on elanud ajaloolisi isikuid, kes linnale au ja kuulsust on toonud.
Et osata hinnata kaugemaid paiku, tuleb kõigepealt tundma õppida oma koduümbrust.
1.RAUDTEEJAAM
Tartu – Valga raudtee ehitamine 1886 – 1889.
Elva raudteejaama valmimine 1889a.
Matkakeskus. Piletipunkt
ÕPPEMÄNG: TSUHHA-TSUHHA SÕIDAB RONG!“
Koos öeldakse liisusalmi: Tsuhha – tsuhha sõidab rong,mitu vagunit tal on? Vedurijuhimütsi pähe saanud laps ütleb arvu 1-10-ni. Näit. 6, seepeale ülejäänud lapsed plaksutavad kuus korda.
2.ELVA NIME SAAMISE LUGU. Elva on oma nime saanud Elva jõelt. Vai löödi maasse umbes 1 kilomeeter pärast Elva jõge, millelt jaam nime saigi. Algul oli küla, kus oli 10 talu.
TÄHELEPANUMÄNG: „MIS ON SINU NIMI?“
Õpetaja küsib lapselt nime ja samal ajal viskab käbi küsitava kätte. Laps vastab ja küsib järgmise lapse käest nime ja viskab talle käbi. Mängu mängitakse nii kaua kui kõik lapsed on saanud oma nime öelda.
3.ELVA PEATÄNAV - KESK TÄNAV ühendab raudteejaama Valga maanteega.
Murumuna Lasteaed asub Kesk tänaval
ORIENTEERUMISMÄNG LUMEL: “MINU LASTEAED!â€
Õpetaja ees ja lapsed järel teevad külgsammudega maja kujutise, jättes ühe osa kujutisest jalajälgedest vabaks.
Koos arvatakse, mis see võiks olla.
See on lasteaia maja ja jalajälgedest vaba ala on uks.
Õpetaja näitab kuidas lasteaeda siseneda.
Lapsed sisenevad uksest grupiga, teretavad lasteaeda, astuvad tagasi ning ootavad sõbralikult oma järjekorda.
4.ELVA LINNA KIVI.
Linnaõiguse sai Elva 1. mail 1938a. Kivi avati 17. septembril 1988a. Kivil on kujutatud linna vappi ja aastaarvud : 1986 – 1889 raudtee valmimine, 1923 – Elva alevi õigused , 1938 – Elva linna õigused.
OSAVUSMÄNG: „VÄIKESED KIVIKESED!“
Maha on joonistatud kaks paralleelset joont. Joonte kaugus üksteisest on 50-70 cm (vastavalt vanusele).
Igal lapsel on kivi (pall). Mängu alguses lepitakse kokku mängijate järjekord.
Esimene mängija seisab joone taga ja viskab kivikest (palli).
Mängija peab tabama teist joont.
Kui tabab, saab mängija oma kivi (palli) tagasi.
Kui kivi (pall) jääb kahe joone vahele, siis mängija jääb kivist (pallist) ilma.
Järgmine mängija peab tabama kas joont või eelmise mängija kivi (palli).
Kivi (palli) tabamise korral saab viskaja mõlemad kivid (pallid) endale.
Võidab see, kellel on rohkem kive (palle).
5. KODULOOMUUSEUM.
Majas on asunud raamatukogu, mis tegutses aastatel 1923 – 2004.
Koduloomuuseumi teke 1959a. Vaatamisväärsused.
LIIKUMISMÄNG: „ IKKA EDASI“.
Edasi pääseb läbi tunneli.
I variant: Lapsed seisavad üksteise seljataha, jalad harkis. Viimane laps roomab alt läbi ja saab esimeseks.
II variant: Lapsed seisavad kahekaupa vastamisi, kätest kinni ja käed üleval läbipugemist alustavad jällegi viimased lapsed.
6.VÕÕRASTEMAJA.
Suurim puitehitis Elvas. Siin elas ja töötas soome – eesti kirjanik Aino Kallas aastatel 1907 – 1916.
SÕNAMÄNG: „MAJA + ( näit. päkapikk-päkapikumaja)“
Uute liitsõnade leidmine.
7.RAEKODA – Kellatorn koos tunnusmuusikagaâ€Kuldrannake„ (A. Lätte viis ja A. Reinvaldi sõnade seade S. Grünbergi poolt).
Eesti lipp ja Elva lipp
Lipp on ühtekuuluvuse sümbol. Lipp peab olema puhas ja sile. Lipud heisatakse suurtel tähtpäevadel.
SÕNAMÄNG: „ SININE, MUST JA VALGE“
Hernekotti käest-kätte visates nimetada esemeid ja nähtusi ümbritsevast vastavalt antud värvile
Näit. õpetaja – sinine, laps – meri
Õpetaja –must, laps – kass
Õpetaja – valge, laps -lumi
8.POKUD( tutvumine ja tervitamine) – tarnamättad Arbijärve kallastel. Raamat Pokudest. Pokulugu ja nende looja E. Valter. Looduse ilu tunnetamine – vaade järvele.
JOONISTAMINE OKSAGA LUMELE – MINU POKU
MATKIMISMÄNG: “KÃœLM JA SOE TUUL:â€
Lapsed hingavad nina kaudu sisse ja suu kaudu välja, seejuures häälitsedes:
u-u-u…- külm tuul,(kükitada, haarata kätega ümbert põlvede kinni, tõmbuda kössi (kerra), pea langetada põlvedele.
f-f-f…- soe tuul; (tõusta püsti ringutada (sirutada end), lõdvestuda
PIKNIK SOOJA TEE JA SAIAKESEGA.
Matka järellugu:
E. Valteri raamatute “Pokulood†uurimine.
Käelises tegevuses pokude maalimine.
NÄITUS RÜHMAS MAALITUD POKUDES
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |