Ütle Sina – missugune on talv.
» sulge foto
Tartu Descartes'i Lütseumi 2.a klass ja õpetaja Küllike osalesid matkal "Ütle Sina – missugune on talv."
Õpilastega arutasime, missugune on talv. Sellised olid nende arvamused:
* Talv on üks külm aastaaeg, millal loodus magab. Talvel sajab lund. Siis saab kelgutada, suusatada, uisutada ja lumememme teha. Mulle meeldib talv väga. (Sigrid)
* Minu arust on talv tore. Mõned loomad magavad talvel. Aga mets ei ole siiski tühi, seal võib leida loomade askeldusi. (Mark Theodor)
*Talv on loomade jaoks raske. Aga laste jaoks lõbus. (Kerli)
17. veebruaril käisime Kiidjärve looduskeskuses, kus koos Tiina Ilvesega tegime matka mööda Ahja jõe kallast ja läbi metsa.
Kõige pealt räägiti meile Kiidjärve vesiveskist, pärast läksime matkaraja algusesse. Seal saime kõik üksteisega tuttavaks läbi mängu. Me kõik pidime ütlema oma nime ja nimetama nime algustähega algava looma nimetuse.
Matkarajal uurisime, milline on talv puudele, loomadele ja lindudele. Me otsisime loomade tegevusjälgi – nägime jänese jälgi, metsloomade söögikohas oli metskitse ja jänese pabulad. Saime teada, et jänes sööb oma esimese pabula ära. See pani kõiki imestama. Tiina tutvustas ka teisi loomi, kes sealsetes metsades ringi luusivad.
Õppisime, kuidas saab mõõta puu kõrgust. Tiina näitas, kuidas saab puu vanust teada. Kallistasime puud ja saime energiat juurde. Mõnus oli tunneta puukoore reljeefi.
Uurisime, missugused puud on metsas. Vaatlesime, kuidas asetsevad okkad kuusel ja männil.
Nägime nn korgikuuske, mille kõrguseks on 26 m ja läbimõõduks 26 cm. Sellel matkarajal on üks mänd, mis on Kiidjärve-Taevaskoja puhkealal kõige kõrgem. Rekordmänni kõrguseks on 42 m.
Leidsime huvitava sambliku, mille nimeks oli habesamblik. Seda samblikku võis ka maitsta. Selgus, et see on seene maitsega.
Matka lõpetasime Kiidjärve looduskeskuses kuuldut-nähtut meenutades ja sooja taimeteed juues. Kõik olid õnnelikud, kuid väsinud, aga soovisid tagasi minna Kiidjärvele kevadel.
Koolis tegime matkast kokkuvõtted. Uurisime puuoksi ja proovisime raagus lehtpuid ära tunda. Vaatlesime, mida teeb käbiga orav ja käbilind. Tuletasime meelde, missuguseid loomi võib talvel näha ja missugused on nende jäljed. Lõpuks mängisime puude doominod.
Õpilastega arutasime, missugune on talv. Sellised olid nende arvamused:
* Talv on üks külm aastaaeg, millal loodus magab. Talvel sajab lund. Siis saab kelgutada, suusatada, uisutada ja lumememme teha. Mulle meeldib talv väga. (Sigrid)
* Minu arust on talv tore. Mõned loomad magavad talvel. Aga mets ei ole siiski tühi, seal võib leida loomade askeldusi. (Mark Theodor)
*Talv on loomade jaoks raske. Aga laste jaoks lõbus. (Kerli)
17. veebruaril käisime Kiidjärve looduskeskuses, kus koos Tiina Ilvesega tegime matka mööda Ahja jõe kallast ja läbi metsa.
Kõige pealt räägiti meile Kiidjärve vesiveskist, pärast läksime matkaraja algusesse. Seal saime kõik üksteisega tuttavaks läbi mängu. Me kõik pidime ütlema oma nime ja nimetama nime algustähega algava looma nimetuse.
Matkarajal uurisime, milline on talv puudele, loomadele ja lindudele. Me otsisime loomade tegevusjälgi – nägime jänese jälgi, metsloomade söögikohas oli metskitse ja jänese pabulad. Saime teada, et jänes sööb oma esimese pabula ära. See pani kõiki imestama. Tiina tutvustas ka teisi loomi, kes sealsetes metsades ringi luusivad.
Õppisime, kuidas saab mõõta puu kõrgust. Tiina näitas, kuidas saab puu vanust teada. Kallistasime puud ja saime energiat juurde. Mõnus oli tunneta puukoore reljeefi.
Uurisime, missugused puud on metsas. Vaatlesime, kuidas asetsevad okkad kuusel ja männil.
Nägime nn korgikuuske, mille kõrguseks on 26 m ja läbimõõduks 26 cm. Sellel matkarajal on üks mänd, mis on Kiidjärve-Taevaskoja puhkealal kõige kõrgem. Rekordmänni kõrguseks on 42 m.
Leidsime huvitava sambliku, mille nimeks oli habesamblik. Seda samblikku võis ka maitsta. Selgus, et see on seene maitsega.
Matka lõpetasime Kiidjärve looduskeskuses kuuldut-nähtut meenutades ja sooja taimeteed juues. Kõik olid õnnelikud, kuid väsinud, aga soovisid tagasi minna Kiidjärvele kevadel.
Koolis tegime matkast kokkuvõtted. Uurisime puuoksi ja proovisime raagus lehtpuid ära tunda. Vaatlesime, mida teeb käbiga orav ja käbilind. Tuletasime meelde, missuguseid loomi võib talvel näha ja missugused on nende jäljed. Lõpuks mängisime puude doominod.
 |  |  |  |
 |  |  |  |