RITSU LASTEAED

» sulge foto

Kuna aasta 2011 on kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks, siis ka meie omas rühmas pöörame sell aastal rohkem tähelepanu kõigele sellele, mis puudutab metsa ja puid. Oma matka alustasime sellega, et iga laps valis endale ühe puu ja asusime siis matkarajale, et lapsed saaksid looduses oma puu üles otsida. Kase tundsid lapsed juba kaugelt ära oma ilusa valge tüve ja õrnade okstega. Tamme tundsid lapsed tugeva tüve ja jändrike okste järgi. Vaher ja lepp ei tulnud koheselt meelde, aga nemadki tundsime lõpuks ära. Kuuske ja mändi polnud vaja lähemalt vaadata, see oli kõigile selge. Kuna talv on vaikne puhkeaeg suuremale osale looduses, siis tihtilugu kiputakse arvama, et talvel metsas polegi miskit uurida ega vaadata. Meie koos lastega tõdesime hoopis vastupidist. Me kõike ei jõudnudki õues ära vaadata ja uurida ning sellepärast jätkus meil tegemist terveks nädalaks ka rühmas. Raagus puuvõrad lasid uurida missugused on erinevate puude võrakuju, okste asetus, millised armid on puudel. Rääkisime kuidas need armid tekivad ja vaatasime erinevate puude koort, selle mustrit uurisime luubiga. Saime uurida lumel jalajälgi, et kindlaks teha, kes on need sõbrad kes puud külastamas on käinud. Samuti rääkisime väikestest putukatest, kes oma talveund magavad puu koore all ja puu vajalikkusest lindudele. Kuna oli ilus päikesepaisteline ilm, siis saime määrata lagedal kasvava puu kõrgust varju pikkuse mõõtmise kaudu. Meie mõõtsime küll puu pikkust sammudega, aga asi seegi. Mõõtsime ka puu tüve ümbermõõtu nööriga. Niimoodi jõudsime oma ringkäiguga ühe puidutööstuse õuele, kus saime lähemalt uurida juba puud lähemalt. Seal oli hunnik igasuguse jämedusega kuusepuu palke ja lapsed leidsid oma nöörijupile vastava puu ja saime lugeda aastarõngaid, et teada saada kui vana see puu võib olla. Seal saime ka uurida, kui mitmekihiline on ikkagi kuusepuu koor. Leidsime, et kuusel on tugev koor, mis katab tiheda kihina tüvesid ja see kiht on mitmekihiline. Andri leidis, et vähemalt üheksa kihti on mõnel kooretükil. Kui inimene kannab vihmamantlit selleks, et märjaks ei saa, siis puukoor on selleks, et raskelt kättesaadud vett mitte ära anda. Samuti rääkisime, kui kasulik on puu ka peale loomade ja lindude inimesele. Puidutööstusest andis onu Rein kaasa puukoort, saepuru ja puust lõigatud ümmargusi kettakesi ja puupunne. Puukoorest liimisime rühmas raagus puud ja uhkeid mereröövlite paate. Saepurust tegime voolimismassi ja lapsed voolisid vabal valikul kujukesi. Puust lõigatud kettakestest meisterdasid lapsed mereröövlite nägusi ja värvisid need hiljem. Rühmas sai tehtud ka igasuguseid huvitavaid katseid. Uurisime mikroskoobi all punga ehitust ja leidsime, et pung on läbilõikes nagu telk, mille sees on järjest väiksem telk. Uuritud sai ka puupunnist lõigatud hästi õhukest kihti, et näha puu rakke, samuti õhukeseks lõigatud oksast puidu kiudu. Laste jaoks oli väga huvitav katse, kui puu oks sai pandud punase tindi sisse ja siis poole tunni pärast saime mõõta vedeliku kõrgust oksas. Samuti huvitav oli uurida piltidel näidatud puiduproovide abil, millisest puidust on tehtud meie lasteaia mööbel. See oli väga raske ülesanne, aga kindlad olime selles, et lauad ja toolid on männipuust.
Nagu näha meie matk ei piirdunud ainult ühest päevast õues käies, vaid huvitavat tegevust jätkus nädalaks ja jätkub terveks aastaks, sest erinevate puude vaatlus käib meil terve aasta, et oma tähelepanekuid „Meie puu raamatusse“ kirja panna.
Täname!
Ritsu Lasteaia keskmise rühma lapsed ja õpetaja Aini Aim