Valge kassiaasta „Talvematk.”

» sulge foto

Aeg: 03.02.2011. Kellaaeg: 10.00 – 11.30.
Matk toimus ümber Arbi järve.
Osalejad: Elva Murumuna lasteaia lapsed (lepatriinud 10.00, liblikad 10.10, jänkukesed 10.30, siilikesed 10.40, ja karukesed 10.20) lapsed.
Matka korraldasid Murumuna lasteaia jänkukeste rühma õpetajad Mare Pavlova ja Triin Rein

TIIGER (Istub kurvalt), Tere lapsed! (lapsed küsivad, miks ta nii kurb on).
Täna peab algama uus aasta. Tiigri aasta saab läbi ja algab valge kassi aasta. Ma olen
terve aasta valitsenud ja nüüd pean andma valitsemisõigused üle kassile.
Läheks otsima, aga ei tea kuhu poole peaks minema. Mingit märki ta ka ei ole kuskile
maha jätnud. Võib olla tulete appi mulle teda otsima. Teie minge ümber järve, mina
lähen linnatänavatele vaatama.
(Lapsed liiguvad järve äärde.)

KALAMEES: Kase allee , oja
Lapsed: „Tere, kalamees, kas sa kassi oled näinud, meie otsime teda?”
Kalamees: ”Ei ole kedagi näinud. Ma püüdsin koos Kustaga järvel kala, siis tuli janu ja tulin puhta joogivee järele. Siin pidi allikaid olema ehk näitate mulle, kus nad asuvad….
Allikavesi on hea, karastav, puhas, karge joogivesi. Inimesed viivad allikavett koju, püsib kaua värske, puhas .Vesi on eluks väga oluline. Ilma toiduta inimene elab nädala, aga ilma veeta 5 päeva. Allikavett saab ka talvel kätte, sest ta ei külmu, vanal ajal rajati kodud just allikate lähedale, et vesi oleks käepärast võtta. Vaadake, mis asjad mul kaasas on(tutvuvad kalamehe varustusega: spinning, puur). Millal tohib jääle minna?…Nüüd olete mängult kõik allikad (keerlete ümber enda moodustades lookleva rivi –oja).”

Ojake suundub kassi otsingule.
LAULUVÄLJAKUL REBANE:
Lapsed: „Tere, rebane! Kas sa kassi oled näinud?”
Rebane: „Mina ei tea kassist midagi. Mina ravin metsarahvast. Praegu on väga palju haigusi, igasuguseid erinevaid viirusi, külmetushaigusi. Lastel valutavad kurgud, köhivad kõvasti, kõhud valutavad. Paljud vaevlevad kõrge palaviku käes. Ma kuulsin , et haigus levib ja tulin ravima. Mul on väga head teed, see tee aitab kindlasti haiguse korral. Mis haiguse korral aitab pärnaõie tee, …kummelitee…vaarikavarretee… Kui teele mett juurde paned, siis on teel ravitoime veel parem. Mida me peaksime sööma, et me haigeks ei jääks? ….(Puuvilju, juurvilju) Mäng: „Puuviljad ja juurviljad”
Rebane pakub lastele tervistavat teed. Tervislikud nõuanded. Liikumine värskes õhus on tervisele kosutav ja jõudu andev. Liikumismäng.

Mängu lõppedes soovitas rebane minna lastel edasi mööda teed, sest ta oli kuulnud enne põõsaste vahe mingit kahtlast krõbinat.
JÄNES (Triinu):
Lapsed: „Tere jänes, mida sa siin teed?”
Jänes: Mina otsin toitu, tulge mulle appi. Mida jänesed talvel metsas söövad?”
Mäng: Lapsed on mängult jänesed, hüppavad ja otsivad midagi söögiks.
Liikumismäng: Lõpetuseks tehakse jänku jälgi hüpeldakse 2 korda ühel jalal ja siis korra kahel jne.
Lapsed: „Kas kassikest oled näinud?”
Jänes: „Ei ole, aga ma tulen teiega kaasa aitan otsida.”
LEEVIKE KUUSE JUURES: „Küll on hea, et te siia tulite, mulle nii abi vaja.
Ma tõin oma peidikust käbid välja. Kiisu läks siit mööda ja hakkas käbidega mängima,
siis märka rebast piilumas põõsaste vahel ja pistis punuma, nüüd on kõik käbid laiali
ja segi ka veel. Aga me võiksime käbidega mängida (täpsusvisked).
Vaadake, mis puu käbid need on, paneme nad eraldi õige puu juurde… Aitähh abi eest! „
Lapsed: „ Me otsimegi kassi, kuhu poole ta läks?”
Linnuke: „Ma arvan, et ta on juba pokude juures”

HIIR POKUDE JUURES: Hiireke valvab nende und. Magavad talvel, loodus kõik magab lumevaiba all.

Liikumismäng: „Kass ja hiir”
KOER PIILUPARTIDE JUURES: „Linnud talvel, vajavad inimeste abi, toitmise
näol. (Pudistab partidele kaerahelbeid ja räägib lindude elust talvel).
Talvel on lindudel väga raske, sest nad ei saa süüa kätte, õues on külm ja maapinda
katab paks lumi. Kõik putukad ja mutukad on peitu pugenud; puu koore alla või muidu
kuskile prao vahele. Aga talvel saavad inimesed neid aidata. Ehitavad toidumajakesi ja
panevad sinna terakesi, seemnekesi, tihastele pekki. Ainult soolast ei tohi lindudele anda,
näiteks leiba. Missugused linnud vajavad talvel abi? Kes teist on ise linde toitnud?
Mäng: „Priiks-prääks pardike.”
Kuhu teie lapsed lähete?
Lapsed: „Otsime kassi.”
Koer: „Ma nägin, et valge kass jooksis lasteaeda.”

KASSIKE: Võtab lapsi rõõmuga vastu, teadvustab, et hakkab tema valitsemise aeg,
soovib head loomaaastat ja kutsub lapsed endaga mängima. Kohale on ka tiiger ja annab oma
valitsuskepi üle. Kiisu ja tiiger mängivad lastega koos ühismänge.
Kiisu palub lastel joonistad, kleepida kassikese pilte ja annab Å¡okolaadid lastele!