TALVINE MATK LASTEAIA LOODUSRAJAL
» sulge foto
TALLINNA LASTEAED KIIKHOBU MATKAMÄNG LASTEAIA LOODUSRAJAL
Meie matk toimus 25.03.2011
Matkamängul osalesid 6 rühma lapsed: NAKSITRALLID, TEMBU-VEMBUD, KRÕLLID, PÄTUD, PAILAPSED ja MUUMID. Kokku 55 last, kes sel päeval lasteaias olid.
Osalenud laste vanus: 4 -7 a
Matka juhendasid: õpetaja Eve Tommula ehk Sammalhabe ja õpetaja Maive Edovald ehk Muhv.
Lasteaia sünnipäeval 25. märtsil tulid lastele külla Sammalhabe, Muhv ja Nähka. Nad olid pika talve metsas veetnud – lund kühveldanud, loomi toitnud ja metsa eest hoolitsenud. Lastele tutvustati loomi, kellega talvel metsas sageli kohtuti ning mida need loomad süüa eelistasid.
Käesolev aasta on ka Metsa Aasta. Külakostiks tõid külalised kaasa kingituse Metsalt - puust kettad, millele iga rühm ühe lasteaia õuealal kasvava puu nime kirjutada saab. Ise kirjutatud puu nimi jääb lapsele kergemini meelde, kui see tuttavalt kettalt loodusraja puu tüvel vastu vaatab.
Peale tantsu ja tralli saalis mindi ühiselt lasteaia 1,2 h õueala Loodusrajale – sest ega külalised iga päev lasteaeda satu! Nähka saatsid lapsed tuppa kuuma teed jooma, sest tema oli köhaga kimpus.
ARUKASE juures läks matkamäng lahti. Sammalhabe küsis erinevaid mõistatusi kase kohta ning tutvustas selle väga kasuliku puu erilisi omadusi: kevadel annab see kosutavat kasemahla ja suvel saunavihtadeks lõhnavaid oksi. Lehti kasutatakse ka rahvameditsiinis. Kase juurest leidis Muhv kirjakese mõistatusega, mille lahendus juhatas meid edasi .
Jõudsime MÄNNI juurde. Kuna Sammalhabe mõistab puude salakeelt – oli ta lastele edaspidi tõlgiks. Männipuu jutustas meile loo Oravaperest, kes tema okstel mängimas käib ja vahel vareseperega lahinguid peab. Männipuu juhatas meid oma sõbra KUUSE juurde. Ta andis kaasa väikese käbiga männioksa, et saaksime Kuuse juures okaste pikkuse ja käbi kuju järgi võrrelda, millise puu oksaga tegu.
KUUSK rääkis meile, kuidas ta oma käbisid kasvatab ning võrdlesime männi ja kuuse käbisid. Üllatuseks leidsime puu alt näritud kuusekäbisid. Lapsed said teada, et neist toituvad kuuse-käbilind, orav ja rähn.
Võrdlesime ka okaste pikkust männi ja kuuse oksakestel, et lapsed oskaksid selle järgi puid eristada. Kuusk juhatas meid edasi TAMME ja VAHTRA juurde.
Luupidega uurisime puu koort ja lastele meenus, et suvel olid nad koorel sipelgaid ja ämblikke kohanud. Nüüd aga polnud kedagi. MIKS? Sest putukarahvas magab alles talveund. Puu alt korvist ilmusid välja kiletatud tamme- ja vahtra lehed ning tõrud ja vahtra „ninad“. Võrdlemisel leidsid lapsed, et vahtral on teravate sakkidega lehed aga tammel on sakid ümarad. Okste vaatlemisel selgus, et praegu on lehed veel peidus – pungades. Muhvi taskust leidsime mõistatuse, mis juhatas meid järgmise puu juurde.
PÄRN – puu, mille lehed meenutavad südant ja õied lõhnavad mee järele. Kuumal suvel meeldis lastele selle puu varjus mängida. Nüüd märkasid lapsed okstel ümaraid pungi. Pärnapuu rääkis meile, kuidas mesilastele meeldib suvel tema õites sumistada ning need õied on ravimteena väga hinnatud. Ka puunikerdajad hindavad pärna puitu kõrgelt, kuna see ei lähe kuivades lõhki.
Siis hüüdis Muhv, et ta leidis punaste marjadega puu. Lapsed otsisid okstelt punaseid marju, kuid kuskil ei paistnud midagi. Aga kaugel - ühel puul oli pilt ja sellel pildil need marjad olidki. Sellele pildile oli kirjutatud PIHLAKAS. Muhv rääkis õhinal õuna ja pihlakamoosist, mis tema sahvririiulil seisid – enne jõule. Nüüd on need ammu söödud. Nii hea moos oli! Suuremad lapsed teadsid rääkida, et pihlakamarjad ei kasva kohe kevadel puu otsa, vaid enne tulevad valged õied ja õitest hakkavad marjad kasvama. Need on enne rohelised, siis oranžid ja lõpuks lähevad punaseks. Pihlapuu rääkis aga, et tema okstel on võlujõud - mis hoiab kurja eemale. Kui kanda pihlakaoksa kaasas, ei tohiks sinuga halbu asju juhtuda.
Muhvi taskust ilmus välja järjekordne mõistatuse sedel: lastele meenus kohe, kus sügisel kastanimune korjamas käidi … KASTANIPUU. Meie aia üks kõrgeim ja jämedaim puu! Lapsed mõõtsid puu jämedust selle ümbert kinni võttes – vaja läks 4 last, et ring peale teha. Muhv joonistas lumele kastani lehe ja lapsed püüdsid seda järgi teha. Tuli välja küll!
Siis kostis signaal. Nähka kutsus kõiki punase auto juurde. Tuli välja, et Sammalhabe ja Muhv olid unustanud LOODUSRAJA PUUDE RISTSÕNAD lastele üle andmata!
Muhvil hakkas ka äkki kiire – vaja postkontorisse kirju saatma minna! Mis siis ikka – tuleb teele asuda. Õpetajad said ristsõnad, mis lastega pärast toas ära lahendati. Lapsed läksid aga oma lemmikpuude vahele mängima.
Varsti kohtutakse jälle! 14 aprillil – Õuesõppepäeval – on plaan lastele kingitud puukettad üheskoos loodusraja puudele külge riputada. Nagu medalid kaela! Vahepeal aga tuleb põletusaparaadid tööle panna ja kevade saabumist oodata.
Meie lasteaeda külastavad Naksitrallid alates 2005 a ja Nähka 2009 a.
Koos on tore ümbritsevat keskkonda tundma õppida!
NB! Piltidega kokkuvõtte saadame sihtasutuse meilile
Meie matk toimus 25.03.2011
Matkamängul osalesid 6 rühma lapsed: NAKSITRALLID, TEMBU-VEMBUD, KRÕLLID, PÄTUD, PAILAPSED ja MUUMID. Kokku 55 last, kes sel päeval lasteaias olid.
Osalenud laste vanus: 4 -7 a
Matka juhendasid: õpetaja Eve Tommula ehk Sammalhabe ja õpetaja Maive Edovald ehk Muhv.
Lasteaia sünnipäeval 25. märtsil tulid lastele külla Sammalhabe, Muhv ja Nähka. Nad olid pika talve metsas veetnud – lund kühveldanud, loomi toitnud ja metsa eest hoolitsenud. Lastele tutvustati loomi, kellega talvel metsas sageli kohtuti ning mida need loomad süüa eelistasid.
Käesolev aasta on ka Metsa Aasta. Külakostiks tõid külalised kaasa kingituse Metsalt - puust kettad, millele iga rühm ühe lasteaia õuealal kasvava puu nime kirjutada saab. Ise kirjutatud puu nimi jääb lapsele kergemini meelde, kui see tuttavalt kettalt loodusraja puu tüvel vastu vaatab.
Peale tantsu ja tralli saalis mindi ühiselt lasteaia 1,2 h õueala Loodusrajale – sest ega külalised iga päev lasteaeda satu! Nähka saatsid lapsed tuppa kuuma teed jooma, sest tema oli köhaga kimpus.
ARUKASE juures läks matkamäng lahti. Sammalhabe küsis erinevaid mõistatusi kase kohta ning tutvustas selle väga kasuliku puu erilisi omadusi: kevadel annab see kosutavat kasemahla ja suvel saunavihtadeks lõhnavaid oksi. Lehti kasutatakse ka rahvameditsiinis. Kase juurest leidis Muhv kirjakese mõistatusega, mille lahendus juhatas meid edasi .
Jõudsime MÄNNI juurde. Kuna Sammalhabe mõistab puude salakeelt – oli ta lastele edaspidi tõlgiks. Männipuu jutustas meile loo Oravaperest, kes tema okstel mängimas käib ja vahel vareseperega lahinguid peab. Männipuu juhatas meid oma sõbra KUUSE juurde. Ta andis kaasa väikese käbiga männioksa, et saaksime Kuuse juures okaste pikkuse ja käbi kuju järgi võrrelda, millise puu oksaga tegu.
KUUSK rääkis meile, kuidas ta oma käbisid kasvatab ning võrdlesime männi ja kuuse käbisid. Üllatuseks leidsime puu alt näritud kuusekäbisid. Lapsed said teada, et neist toituvad kuuse-käbilind, orav ja rähn.
Võrdlesime ka okaste pikkust männi ja kuuse oksakestel, et lapsed oskaksid selle järgi puid eristada. Kuusk juhatas meid edasi TAMME ja VAHTRA juurde.
Luupidega uurisime puu koort ja lastele meenus, et suvel olid nad koorel sipelgaid ja ämblikke kohanud. Nüüd aga polnud kedagi. MIKS? Sest putukarahvas magab alles talveund. Puu alt korvist ilmusid välja kiletatud tamme- ja vahtra lehed ning tõrud ja vahtra „ninad“. Võrdlemisel leidsid lapsed, et vahtral on teravate sakkidega lehed aga tammel on sakid ümarad. Okste vaatlemisel selgus, et praegu on lehed veel peidus – pungades. Muhvi taskust leidsime mõistatuse, mis juhatas meid järgmise puu juurde.
PÄRN – puu, mille lehed meenutavad südant ja õied lõhnavad mee järele. Kuumal suvel meeldis lastele selle puu varjus mängida. Nüüd märkasid lapsed okstel ümaraid pungi. Pärnapuu rääkis meile, kuidas mesilastele meeldib suvel tema õites sumistada ning need õied on ravimteena väga hinnatud. Ka puunikerdajad hindavad pärna puitu kõrgelt, kuna see ei lähe kuivades lõhki.
Siis hüüdis Muhv, et ta leidis punaste marjadega puu. Lapsed otsisid okstelt punaseid marju, kuid kuskil ei paistnud midagi. Aga kaugel - ühel puul oli pilt ja sellel pildil need marjad olidki. Sellele pildile oli kirjutatud PIHLAKAS. Muhv rääkis õhinal õuna ja pihlakamoosist, mis tema sahvririiulil seisid – enne jõule. Nüüd on need ammu söödud. Nii hea moos oli! Suuremad lapsed teadsid rääkida, et pihlakamarjad ei kasva kohe kevadel puu otsa, vaid enne tulevad valged õied ja õitest hakkavad marjad kasvama. Need on enne rohelised, siis oranžid ja lõpuks lähevad punaseks. Pihlapuu rääkis aga, et tema okstel on võlujõud - mis hoiab kurja eemale. Kui kanda pihlakaoksa kaasas, ei tohiks sinuga halbu asju juhtuda.
Muhvi taskust ilmus välja järjekordne mõistatuse sedel: lastele meenus kohe, kus sügisel kastanimune korjamas käidi … KASTANIPUU. Meie aia üks kõrgeim ja jämedaim puu! Lapsed mõõtsid puu jämedust selle ümbert kinni võttes – vaja läks 4 last, et ring peale teha. Muhv joonistas lumele kastani lehe ja lapsed püüdsid seda järgi teha. Tuli välja küll!
Siis kostis signaal. Nähka kutsus kõiki punase auto juurde. Tuli välja, et Sammalhabe ja Muhv olid unustanud LOODUSRAJA PUUDE RISTSÕNAD lastele üle andmata!
Muhvil hakkas ka äkki kiire – vaja postkontorisse kirju saatma minna! Mis siis ikka – tuleb teele asuda. Õpetajad said ristsõnad, mis lastega pärast toas ära lahendati. Lapsed läksid aga oma lemmikpuude vahele mängima.
Varsti kohtutakse jälle! 14 aprillil – Õuesõppepäeval – on plaan lastele kingitud puukettad üheskoos loodusraja puudele külge riputada. Nagu medalid kaela! Vahepeal aga tuleb põletusaparaadid tööle panna ja kevade saabumist oodata.
Meie lasteaeda külastavad Naksitrallid alates 2005 a ja Nähka 2009 a.
Koos on tore ümbritsevat keskkonda tundma õppida!
NB! Piltidega kokkuvõtte saadame sihtasutuse meilile
- Lisatud failid:
- Kingitus METSALT
- Sammalhabe, Muhv ja Nähka lasteaia sünnipäeval
- Lähme matkarajale
- Arukase juures
- Männipuu lugu kuulamas
- Kuuse ja männi okkaid võrdlemas
- Näksitud käbid
- Vahtrapuud uurimas
- Pärna all
- Pihlapuu juures
- Ristsõna loodusraja puudest
- Matkamängu mälestused paberil
- Puuketastele kirjutamine 1
- Puuketastele kirjutamine 2
