Matk metsloomade "sööklasse"
Avaleht | Tutvustus | Juhend | Auhinnad | Osalejad | Sisestatud Matkad | ARHIIV
» sulge foto
Oleme Uulu Lasteaia “Mesimummi” rühm. Meil on tavaks saanud, et matkame hästi palju oma koduümbruses, mängime ja õpime õues.


Matk metsloomade “sööklasse”.
Matk toimus 28.01. 2011 a.
Laste vanus 5 aastased
Eesmärgid:
1. Laps saab aru, miks ja millist sööta võib viia talvel metsloomadele.
2. Laps oskab märgata erinevaid jälgi lumel.
Eeltöö matkaks.
Sügisel oli palju tammetõrusi ja lapsed korjasid neid hoolega. Lastel tekkis küsimus. Kuhu panna nii hulga tammetõrusid? Arutleti ja ühiselt jõuti järeldusele, et võiks viia talvel metsloomadele. Tammetõrud pandi kuivama ja lapsed said teamise, miks on vaja tõrusid kuivatada. Jäime ootame talve.
Matka juhiks palusime lapsevanema.
Vahendid: kelk, külakost metsloomadele ( tammetõrud, vili, porgandid, kartulid, leib).
Matka käik.
1. Oleme “Jäljekütid”. Lapsed uurisid lumel olevaid jälgi. Tegid oletusi ja esitasid küsimusi. Kelle jälg? Kes siit läks ja kuhu läks? Matkajuht oskas lastele seletada ja näidata, milliste loomade jäljed on lumel. Lapsed nägid lumel metssea, kitse, rebase ja jänese jälgi.
2. Kohtumine jänesega. Matkajuht märkas metsas jänest. Osadel lastel õnnestus ka jänese põgenemist märgata. Arutelu lastega, miks jänes minema jooksis? Matkajuht näitas lastele jänese “pesa”, kohta kus jänes oli puu all okste vahel konutanud. Lapsed said näha põõsast, mille koorega oli jänes maiustanud. Lumel oli näha ka jänesepabulaid, nagu väikesed “kommid”. Lapsed panid jänese tegutsemiskohta mõned porgandid. Arvati, et jänes tuleb veel tagasi samale kohale.
3. Kasevihad ja soolakamakas. Lapsed said teada, et metskitsed söövad meelsasti talvel kasevihtasid. Vihtasid varutakse suvel ja kuivatatakse, et siis talvel kitsedele viia. Lapsed said teada, et sügava lumega ei suuda metskits oma peenikeste jalgadega kuigi palju ringi sumbata. Ta ei saa oma kõhtu täis ja jääb nõrgaks. Soolakamakas posti küljes on nagu metsloomadele “pulgakomm”. Loomada vajavad talvel soola. .
4. Söödasõimed. Matkajuht näitas metssigade söödasõime. Lapsed said teada, et ka metssigadel on sügavas lumes raske liikuda ja toitu kätte saada. Lapsed uudistasid söödasõime ja matkajuhi abiga valati sinna vilja juurde. Maha pandi kartuleid ja sügisel korjatud tammetõrud. Seejärel suunduti teise söödasõime juurde. See oli mõeldud metskitsedele. Lapsed panid tähele, et söödasõimed erinesid välimuselt. Metskitsede söödasõimes oli näha vihtu, heina ja kapsaid. Lapsed panid söödakohta lisaks veel porgandeid ja leiba. Lapsed uurisid, kas söödakohtades on lumel näha loomade jälgi? Kas loomad ikka käivad söömas? Jälgi oli küll lumel. Järeldus – metsloomad vajavad lumisel talvel inimeste abi.
5. Kokkuvõte matkast. Järgmisel päeval täitsid lapsed õpetaja poolt koostatud töölehe. Lapsed said meenutada matkal kogetut ja öelda oma arvamusi. Osati nimetada milliste loomade jälgi nähti. Mõni laps nimetas ka kelgujälgi, laste jalajälgi ja puult kukkunud lumejälgi lumes. Lapsed oskasid põhjendada, milleks tuleb metsloomi talvel aidata. Samuti osati öelda, millist toitu viidi ja kellele viidi. Vestlustest tuli välja, et sügavama elamuse jättis lastele kohtumine jänesega ja tema tegutsemisjälgedega. Joonistasime lastega ka antud teemal. Enim joonistati jäneseid ja metssigu.

Matkal osalesi õpetajad Sirje Kiviselg, Eva Metsatalu ja õpetaja abi Ave Lepik. Matka juhtis Priit Kõresaar.
Avaleht | Tutvustus | Juhend | Auhinnad | Osalejad | Sisestatud Matkad | ARHIIV