Koprarada Altja jõe ääres
» sulge foto
10. märtsil käisime meie, 3. klassi õpilased, matkamas Altja jõe äärde jääval koprarajal. Koht ise asub meie koolist poole bussisõidutunni kaugusel. Koprarada on väga vahva rada, kuna see pole liialt pikk, aga samas on seal võimalik saada päris hea ülevaade looduses toimuvast. Mida põnevat siis teada saime?
Esmalt vaatlesime loodust talvel. Millised on puud ja mis liiki neid seal leidub? Selgus, et kõige enam oli raja alguses okaspuid, eriti mände. Arutlesime pikemalt ka, miks ja kellele need puud looduses vajalikud on. Ühelt kuuseoksalt leidsime peagi vahva sambliku - habesamblik oli ta nimi. Saime teada, et venitades habesamblikku, on selle sees justkui kummipael, selline valge ja veniv. Narmassamblikul seda aga pole, ta on rabe. Nii saigi selgeks kahe sambliku vahe. Oleme samblaid ja samblikke õppinud ka keskkonnahariduse programmide raames. Seetõttu oli kergem üle korrata sammalde ja samblike erinevused. Kui esimese samblikuga tutvus tehtud hakkasime neid samblikke ikka päris palju leidma. Seal oli põõsassamblikke, lõhnasamblikke, hallsamblikke ja veel palju muid liike, mis kõik korraga meeldegi ei jäänud. Samblad olid aga paksu lumevaiba all. Nende vaatlusi plaanime teha kevadel, kui lumikate juba kõikjalt on sulanud.
Kevade saabumise märgina nägime kuuskede all ka palju okkaid. Lindusid, keda ikka tavaliselt kevadega seostatakse, me ei kohanud, kuni äkki kostus tugevat kopsimist. See oli rähn, täpsemalt üks kirjurähnidest, kes endale parajasti süüa otsis. Tore, et tedagi ühel pehkinud puul näha õnnestus. Selgus, et rähni olid meie klassi lastest enne näinud vähesed. Rähni eluviisist rääkisime ka pikemalt.
Alla, jõe äärde liikudes lisandusid okaspuudele ka lehtpuud. Pikemalt vaatasime haabasid. Saime teada, miks ikka haava lehed värisevad ja miks on haab inimesele kasulik ja milliste loomade elukäik on selle puuga seotud.
Jõe ääres nägime ka kobraste poolt üsna hiljuti langetatud puid - nii pliiatsiotste moodi olid need. Arutlesime ka koos kopra hammaste ja toitumise, eluviisi ja pereelu üle, samuti tammide vajalikkuse üle kobraste elus. Kobraste tammid asuvad siin Altja jõe ürgorus juba väga pikka aega. Kuidas aga tekkis see ürgorg? Seega sai veidi vesteldud ka selle ürgoru tekkeloost.
Tagasiteel jäid meile silma veel mtmesugused erinevad seened, mis puudel kasvasid. Erinevaid puuseente liike on palju. Ühelt puult suutsime kokku lugeda 16 seent. Need kõik ei olnud ju loomulikult erinevat liiki, aga põnevust tekitas, kes leiab kõige suurema nähtavate seente arvuga puu. Vestlesime ka sellest, miks on puuseened looduses vajalikud.
Lõpetuseks leidis igaüks endale ühe meeldiva puu, keda kallistades tänasime metsa vahvate elamuste eest.
Bussi tagasi jõudes olime päris väsinud ja uutest teadmistest ja muljetest tulvil.
Oli vahva ja lõbus matkapäev, mil saime enda jaoks teada palju uut ja huvitavat.
Esmalt vaatlesime loodust talvel. Millised on puud ja mis liiki neid seal leidub? Selgus, et kõige enam oli raja alguses okaspuid, eriti mände. Arutlesime pikemalt ka, miks ja kellele need puud looduses vajalikud on. Ühelt kuuseoksalt leidsime peagi vahva sambliku - habesamblik oli ta nimi. Saime teada, et venitades habesamblikku, on selle sees justkui kummipael, selline valge ja veniv. Narmassamblikul seda aga pole, ta on rabe. Nii saigi selgeks kahe sambliku vahe. Oleme samblaid ja samblikke õppinud ka keskkonnahariduse programmide raames. Seetõttu oli kergem üle korrata sammalde ja samblike erinevused. Kui esimese samblikuga tutvus tehtud hakkasime neid samblikke ikka päris palju leidma. Seal oli põõsassamblikke, lõhnasamblikke, hallsamblikke ja veel palju muid liike, mis kõik korraga meeldegi ei jäänud. Samblad olid aga paksu lumevaiba all. Nende vaatlusi plaanime teha kevadel, kui lumikate juba kõikjalt on sulanud.
Kevade saabumise märgina nägime kuuskede all ka palju okkaid. Lindusid, keda ikka tavaliselt kevadega seostatakse, me ei kohanud, kuni äkki kostus tugevat kopsimist. See oli rähn, täpsemalt üks kirjurähnidest, kes endale parajasti süüa otsis. Tore, et tedagi ühel pehkinud puul näha õnnestus. Selgus, et rähni olid meie klassi lastest enne näinud vähesed. Rähni eluviisist rääkisime ka pikemalt.
Alla, jõe äärde liikudes lisandusid okaspuudele ka lehtpuud. Pikemalt vaatasime haabasid. Saime teada, miks ikka haava lehed värisevad ja miks on haab inimesele kasulik ja milliste loomade elukäik on selle puuga seotud.
Jõe ääres nägime ka kobraste poolt üsna hiljuti langetatud puid - nii pliiatsiotste moodi olid need. Arutlesime ka koos kopra hammaste ja toitumise, eluviisi ja pereelu üle, samuti tammide vajalikkuse üle kobraste elus. Kobraste tammid asuvad siin Altja jõe ürgorus juba väga pikka aega. Kuidas aga tekkis see ürgorg? Seega sai veidi vesteldud ka selle ürgoru tekkeloost.
Tagasiteel jäid meile silma veel mtmesugused erinevad seened, mis puudel kasvasid. Erinevaid puuseente liike on palju. Ühelt puult suutsime kokku lugeda 16 seent. Need kõik ei olnud ju loomulikult erinevat liiki, aga põnevust tekitas, kes leiab kõige suurema nähtavate seente arvuga puu. Vestlesime ka sellest, miks on puuseened looduses vajalikud.
Lõpetuseks leidis igaüks endale ühe meeldiva puu, keda kallistades tänasime metsa vahvate elamuste eest.
Bussi tagasi jõudes olime päris väsinud ja uutest teadmistest ja muljetest tulvil.
Oli vahva ja lõbus matkapäev, mil saime enda jaoks teada palju uut ja huvitavat.
- Lisatud failid: