ESIMESI KEVADMÄRKE OTSIMAS
» sulge foto
Eesmärgid:
*Laps märkab esimesi kevademärke.
*Laps kasutab nägemis-, kuulmis- ja haistmismeeli kevadmärkide avastamisel.
Olime oma rühma varakevadist matka juba mitu päeva plaaninud. 17.märtsi päikselisel päeval mõtlesimegi minna koos Nähkaga õue, esimesi kevadisi märke otsima. Kohe õue jõudes avastasid lapsed, et maja seina ääres ei olegi enam lund, vaid ilusad rohekas-pruunid murututid turritavad vastu. Läksime uurima termomeetrit, mis on meie rühma mänguväljaku majakese küljes. Kõigepealt said lapsed ennustada õues olevat õhutemperatuuri. Vastuseid oli väga erinevaid, mõnest külmakraadist kuni kümne soojakraadini. Seejärel vaatasime termomeetrilt tegelikku õhutemperatuuri ja Nähka teatas rõõmsalt, et õues on täna viis kraadi sooja. Edasi viis tee meid metsa, seal uurisime puude ja põõsaste pungi. Lapsed tegid tähelepaneku, et pihlakal on pungad suuremad kui kaseoksal.
Järsku juhtis Nähka laste tähelepanu kaugel lumel olevatele tumedamatele laikudele. Lähemale minnes selgus, et need on inimeste poolt metsa jäetud kilekotid prügiga. Jõudsime koos järeldusele, et maha jäetud prügi tuleb meil kaasa võtta ja lasteaia juures olevasse prügikondeinerisse panna. Metsa alla mängisime mängu “Pane täheleâ€. Lapsed pidid kautama silmad kinni oma kuulmis-ja haistmismeelt. Edasi läks meie matk mööda teed, kus välja oli sulanud juba pori ja sügavad veelombid. Äkki märkas Nähka ühte musta lindu ja kuulates linnu laulu saime aru, et see on kaugelt maalt tagasi jõudnud kevadekuulutaja kuldnokk. Meie matka teele jäid mõned majad, mille räästas rippusid jääpurikad, mis päikse paistel sulasid ja tilkusid- tilk,tilk,tilk. Oma matka lõpetasime tee joomisega ja kokkuvõtete tegemisega. Nähtu ja kuuldud panime kirja tabelisse.
Matka viisid läbi rühmaõpetajad Kersti Kala ja Sirle Raudsepp
*Laps märkab esimesi kevademärke.
*Laps kasutab nägemis-, kuulmis- ja haistmismeeli kevadmärkide avastamisel.
Olime oma rühma varakevadist matka juba mitu päeva plaaninud. 17.märtsi päikselisel päeval mõtlesimegi minna koos Nähkaga õue, esimesi kevadisi märke otsima. Kohe õue jõudes avastasid lapsed, et maja seina ääres ei olegi enam lund, vaid ilusad rohekas-pruunid murututid turritavad vastu. Läksime uurima termomeetrit, mis on meie rühma mänguväljaku majakese küljes. Kõigepealt said lapsed ennustada õues olevat õhutemperatuuri. Vastuseid oli väga erinevaid, mõnest külmakraadist kuni kümne soojakraadini. Seejärel vaatasime termomeetrilt tegelikku õhutemperatuuri ja Nähka teatas rõõmsalt, et õues on täna viis kraadi sooja. Edasi viis tee meid metsa, seal uurisime puude ja põõsaste pungi. Lapsed tegid tähelepaneku, et pihlakal on pungad suuremad kui kaseoksal.
Järsku juhtis Nähka laste tähelepanu kaugel lumel olevatele tumedamatele laikudele. Lähemale minnes selgus, et need on inimeste poolt metsa jäetud kilekotid prügiga. Jõudsime koos järeldusele, et maha jäetud prügi tuleb meil kaasa võtta ja lasteaia juures olevasse prügikondeinerisse panna. Metsa alla mängisime mängu “Pane täheleâ€. Lapsed pidid kautama silmad kinni oma kuulmis-ja haistmismeelt. Edasi läks meie matk mööda teed, kus välja oli sulanud juba pori ja sügavad veelombid. Äkki märkas Nähka ühte musta lindu ja kuulates linnu laulu saime aru, et see on kaugelt maalt tagasi jõudnud kevadekuulutaja kuldnokk. Meie matka teele jäid mõned majad, mille räästas rippusid jääpurikad, mis päikse paistel sulasid ja tilkusid- tilk,tilk,tilk. Oma matka lõpetasime tee joomisega ja kokkuvõtete tegemisega. Nähtu ja kuuldud panime kirja tabelisse.
Matka viisid läbi rühmaõpetajad Kersti Kala ja Sirle Raudsepp
- Lisatud failid:
 |  |  |  |
 |  |  |