Vägilased!

» sulge foto

Meie klass käis 23.detsembril matkamas Vapramäel. See oli äärmiselt lõbus päev täis naeru, kelgutamist ning palju lund. Alustasime oma matka umbes kella poole kümne ajal Elvast, Arbimäe bussipeatusest. Matkasime Elvast kuni Vapramäeni, mis tundus lühem tee olevat kui ma arvasin. Meid oli päris palju klassist kohal, nii et igav ei hakanud. Kuna üks klassivendadest võttis 2 kelku kaasa, saime me kõik hetkeks kelgu peale end visata ning puhata. Muidugi ei jätnud kasutamata me ka võimalust lükata ning matta üksteisi suurtesse lumehangedesse, kõik said need pehmed hanged läbi proovitud. Kui me lõpuks kohale jõudsime, oli meil tuju ikka veel täielikult laes. Tegime paar grupipilti, et näidata kui punased me põsed olid. Pildid tehtud, hakkasime siis mäge vallutama. Lund oli meeletult palju ning see pakkus meile kõigile palju rõõmu ning isegi väiksemate küngaste otsast lasi keegi kelguga alla. Nägime ka isegi kitse jälgi lumel. Teekond mäe otsa oli mõnus, veelgi mõnusam oli see hetk, kui jõudsime täiesti mäe tippu ning kust nägime suurt suurt alla laskumist. Kõik nägid selles võimalust omamoodi alla minna. Mõned läksid jala, mõned kelguga ning mõned isegi lume peal veeredes. Jõudsime siis lõpuks grillimis paigani. Istusime pinkide peale, otsisime oma termosed ning küpsised välja ja hakkasime nosima. Kui olime oma kehad kinnitanud, läks meie teekond edasi,õigemini tagasi sinna, kus me alustanud olime. Kui olime lõpuks mäest alla jõudnud, hakkas üpris külm. Külma peletamiseks mängisime igasugu hüppe- ning jooksumänge. Just viimasel hetkel, kui olime juba peaaegu ära külmunud, nägime kaugelt tulemas autot. Selles istus keemiaõpetajast ingel Kaja, kellel oli kaasas soojad hakkliha-pannkoogid ning õunad, oh seda rõõmu! Otsustasime et meie teekond lõpeb siiski autosõiduga koju, kuna selleks momendiks olime kõik läbi külmunud. See oli üks väga lõbus päev ning me soovime, et järgmiselgi aastal oleks nii palju lund ning nii mõnus seltskond, et saaks seda toredat päeva jällegi korrata!