Mets talvel
» sulge foto
Sel aastal jõudis lumerohke talv ka Hiiumaale ja seepärast kasutasime igat võimalust suusatada, kelgutada ja üldse talvemõnusid nautida. Ka metsas oli palju parem suuskadel liikuda, kui vööni lumes sumbata.
Veebruari viimastel päevadel toimus meil kooli looduslaager Ristnas. Hommikul pakkisime oma suusad ja kõik laagriks vajaliku bussi ja sõit läkski lahti. Ristnasse jõudes panime suusad alla ja koos meie juhendaja Liisiga läksime talvist metsaelu jälgima. Vaatlesime nii jäljemustreid lumel kui ka püüdsime ära tunda puid pungade järgi.
Saime teada ja näha, et metsaelanikel on käesolev talv väga kurnav olnud. Paks lumekate on raskeks teinud toidu hankimise. Magamisaseme leidmiseks ja seadmiseks kulub kitsedel väga palju aega ja energiat. Ja veel, et sõralistele maitsevad pihlakaoksad. Huvitavad olid hiirte jäljeread, mis valgel lumel päikesepaistes sätendasid kui pärlikee. Siin-seal nägime kitsede magamisasemeid ja jänese põgenevaid jäljeridu.
Puude tundmine pungade järgi oli alguses raske, kuid peagi oskasime ka ise juba näha ja ära tunda meile tuttavaid puuliike. Kõige paremini jäi meelde see, et lepa pungad on lillad.
Ega metsas suusatamisest suurt midagi välja ei tulnud, sest lumevaip oli väga paks ja kohev. See retk oli rohkem sumpamine, kuid kindlasti oli suuskadel kergem kui vööni lumes rühkides.
Laagrisse jõudes hakkasime puude pungi ja muud huvitavat mikroskoopide all võrdlema. Pealtnäha sarnased pungad olid mikroskoobi all vaadatuna hoopis erinevad! Küll oli põnev! Ja kui mikroskoobi alla pandi jänesepabul, ei tundnud esimesel vaatlemisel seda mitte keegi ära. See meenutas puit-kiudplaati. Alles siis, kui kõrvale pandi näritud haavaoks, hakkas ka arusaam asjast tekkima.
Õhtul käisime veel suusatamas suurtes (meie jaoks) mägedes, hullasime niisama ja valmistasime teatrinukud muinasjutust „Tuhkatriinu“. Need reisivad meil praegu mööda Eestimaad ringi näitusega „1000 teatrinukku“. Ja siis väsinuna magama, et uuel päeval matkata taas ja saada teada palju huvitavat.
Järgmisel hommikul jäid väiksemad laagrimajja looduslikust materjalist meisterdama. Suuremad panid jälle suusad alla ja metsa. Seekord tutvusime metsamehe töödega. Saime ettekujutuse sellest huvitavast, kuid palju teadmisi ja oskusi vajavast ametist. Ja veel tõdemuse, et hea metsamees peab väga-väga oma tööd ja metsa armastama!
Lisaks teadmistele, saime praktiliselt ka ise kasutada erinevaid mõõteriistu puude kõrguse, jämeduse mõõtmiseks.
Ja oligi aeg niikaugel, et taas koju sõita. Asjad bussi ja aidaa Ristna kaunis loodus!
Veebruari viimastel päevadel toimus meil kooli looduslaager Ristnas. Hommikul pakkisime oma suusad ja kõik laagriks vajaliku bussi ja sõit läkski lahti. Ristnasse jõudes panime suusad alla ja koos meie juhendaja Liisiga läksime talvist metsaelu jälgima. Vaatlesime nii jäljemustreid lumel kui ka püüdsime ära tunda puid pungade järgi.
Saime teada ja näha, et metsaelanikel on käesolev talv väga kurnav olnud. Paks lumekate on raskeks teinud toidu hankimise. Magamisaseme leidmiseks ja seadmiseks kulub kitsedel väga palju aega ja energiat. Ja veel, et sõralistele maitsevad pihlakaoksad. Huvitavad olid hiirte jäljeread, mis valgel lumel päikesepaistes sätendasid kui pärlikee. Siin-seal nägime kitsede magamisasemeid ja jänese põgenevaid jäljeridu.
Puude tundmine pungade järgi oli alguses raske, kuid peagi oskasime ka ise juba näha ja ära tunda meile tuttavaid puuliike. Kõige paremini jäi meelde see, et lepa pungad on lillad.
Ega metsas suusatamisest suurt midagi välja ei tulnud, sest lumevaip oli väga paks ja kohev. See retk oli rohkem sumpamine, kuid kindlasti oli suuskadel kergem kui vööni lumes rühkides.
Laagrisse jõudes hakkasime puude pungi ja muud huvitavat mikroskoopide all võrdlema. Pealtnäha sarnased pungad olid mikroskoobi all vaadatuna hoopis erinevad! Küll oli põnev! Ja kui mikroskoobi alla pandi jänesepabul, ei tundnud esimesel vaatlemisel seda mitte keegi ära. See meenutas puit-kiudplaati. Alles siis, kui kõrvale pandi näritud haavaoks, hakkas ka arusaam asjast tekkima.
Õhtul käisime veel suusatamas suurtes (meie jaoks) mägedes, hullasime niisama ja valmistasime teatrinukud muinasjutust „Tuhkatriinu“. Need reisivad meil praegu mööda Eestimaad ringi näitusega „1000 teatrinukku“. Ja siis väsinuna magama, et uuel päeval matkata taas ja saada teada palju huvitavat.
Järgmisel hommikul jäid väiksemad laagrimajja looduslikust materjalist meisterdama. Suuremad panid jälle suusad alla ja metsa. Seekord tutvusime metsamehe töödega. Saime ettekujutuse sellest huvitavast, kuid palju teadmisi ja oskusi vajavast ametist. Ja veel tõdemuse, et hea metsamees peab väga-väga oma tööd ja metsa armastama!
Lisaks teadmistele, saime praktiliselt ka ise kasutada erinevaid mõõteriistu puude kõrguse, jämeduse mõõtmiseks.
Ja oligi aeg niikaugel, et taas koju sõita. Asjad bussi ja aidaa Ristna kaunis loodus!
- Lisatud failid: