Loodusõpetuse õuesõppetund Taevaskojas
» sulge foto
KES? Oleme Krootuse Põhikooli 2. klassi õpilased Gert Air, Cätlyn, Kristiina ja Patrick. Kes arvas, et luges valesti, võib uuesti üle lugeda proovida ning veenduda, et luges õigesti - meid on klassis täpselt neli. Ühest küljest on see tore: õpetaja saab meie kõigiga tegeleda, me saame kõik tunnis palju vastata ja tahvli juures käia, päevikudki on hinnetest punased; aga samas on see ka pisut keeruline, sest rühmatöö tegemiseks ongi meie klassis üks neljaliikmeline rühm ja lugemiku näidendeid lugedes peavad kõik lapsed mitme osalise teksti lugema.
Oleme loodussõbralikud lapsed. Lisaks VVV matkamängule otsime teist aastat kevademärke internetipõhises programmis „Tere, Kevad!“. Eelmisel aastal osalesime RMK Metsasemu matkamängus.
KUS? Meie kool asub Põlva maakonnas, Kõlleste vallas. Meie vald on looduslikult väga kaunis: kuppelmaastik vaheldub põldude ja metsadega, mille vahel vonklevad üles- alla teed. Kõlleste vallast voolab läbi ka Ahja jõgi, mille kallastel on näha ilusaid liivapaljandeid.
MILLAL? 27. veebruaril tulime kõik kooli matkariietes. Ilm oli hoolimata veebruarikuust kevadiselt lumetu ja soe, termomeeter näitas koguni + 5 º C. Pärast neljandat tundi istusime õpetaja autosse (üks ette turvaistmele ja kolm tagaistmele) ja sõit läkski lahti. Tibas vähest vihma, aga kuna me pole suhkrust, ei takistanud see meie ettevõtmist.
KUHU? Otsustasime oma loodusõpetuse tunni läbi viia Põlvamaa ühes peamises ja kaunimas vaatamisväärsuses – Taevaskojas. Krootusest on Taevaskojani umbes 25 kilomeetrit.
MIS OLI KAASAS? Kaasa võtsime mõõdurihma, luubi, joonlaua, paberi ja pliiatsi, fotoaparaadi ja hea tuju.
MIDA ÕPPISIME JA TEADA SAIME? Saesaare parklast jalutasime jalgsi Ahja jõe tammini. Vaatasime paisust langevat vett ja saime teada, kuidas veel nelikümmend aastat tagasi siin elektrit toodeti. Edasi viis meid matkarada läbi männimetsa.
Proovisime leida raja ääres kasvavatest mändidest kõige jämedamat. Mõõtmine toimus aina tõusvas tempos, leitud männid olid aina jämedamad. Lõpuks sai jämedama männi leidmise punkt tüdrukutele. Nende leitud männitüvel oli jämedust koguni 283 cm. Õpetaja rääkis, et vanimad männid on rohkem kui 160 aastat vanad. Mõõtmisega kordasime ka õpitud mõõtühikuid ja nende teisendamist.
Mändide vahel kasvasid ka mõned teised tuttavad puud ja põõsad. Valge tüve järgi tundsime ära kase, tuttavad olid ka igihaljas kuusk ja kadakas. Leidsime ka kuuse- ja männikäbisid, võrdlesime neid ja leidsime sarnasused ning erinevused.
Ahja jõe kallastel tuletasime meelde õpitud veetaimi. Kahjuks nägime õpitud taimedest vaid kuivanud pilliroogu ja rohetavat konnaosja.
Metsas jalutades kordasime ka taimerindeid. Puhmastest tundsime ära kanarbiku ja mustikavarred. Rohttaimedest hakkas silma jänesekapsas, mis ka suuga maitstud sai. Nägime, kuidas allikaveed on Väikese Taevaskoja kaljusse suure koopa uuristanud. Neitsikoopa suudme kõrgus on üle kolme meetri. Tuletasime meelde, mida tähendab üks liiter ja kui pikk ajaühik on üks sekund ning saime teada, et Neitsikoopa allikast voolab 1 sekundis üle 2 liitri puhast karget põhjavett.
Väikese Taevaskoja kauni punaka kalju alt voolas välja veel teinegi allikas – Emaläte, millest voolab sekundis koguni üle nelja liitri vett.
Siin- seal märkasime, kuidas inimesed on liivapaljanditesse püüdnud nimesid ja kuupäevi kraapida. Leidsime, et nii käituda on inetu ning õiged loodussõbrad nii ei tee.
Väikeses Taevaskojas rääkisime ka mõõdetud mändidest. Saime teada, et männipuitu ei kasutata vaid küttepuuna, vaid mändi kasutatakse mööbli ja paberi valmistamiseks, ehitusmaterjalina, männipuust tehakse raudteeliipreid, laevu. Vanasti aeti männist tõrva, tänapäeval toodetakse männivaigust tärpentini. Lapsed teadsid, et männimetsas on väga puhas õhk ja sellepärast on sanatooriumid enamasti männimetsade lähedusse ehitatud.
Suures Taevaskojas püsisime päris pikalt tasa, lootes märgata jäälindu. Ehkki talv on pehme ja jäälinnu talvitumiseks sobiv, ei õnnestunud meil teda näha. Nägime vaid liivakaljusse uuristatud kaldapääsukeste pesakohti, mis „kaugeid talvitujaid“ tühjalt ootavad. Suure Taevaskoja 24 meetrise liivakiviseina all voolas jõgi, milles asuval suurel kivirahnul on põnev nimi- Salakuulajakivi. Õpetaja rääkis kivi kohta järgmise muistendi. Jõe parempoolsel kaldal olnud vanasti ohverdamis- ja sõjanõupidamiste koht. Vahid olnud väljas kõrgematel kaljudel ja jõekäärus. Kord hiilinud vaenlase salakuulaja kalju varjus mööda jõesängi koosolekukoha poole. Salakuulaja aga tabatud valvuri noolest ja ta muutunud silmapilkselt suureks kiviks, mis tänaseni seisab Suure Taevaskoja kalju juures jõe ja mida tuntakse Salakuulajakivi nime all.
Suures Taevaskojas mängisime puidukulli ja erinevaid sõnamänge (Kes ma olen?; Looduseteemaline sõnakett; Arva ära!). Proovisime mängida ilmateadustajaid, kasutades käesoleva ilma kohta sobivaid andmeid.
Tagasiteel püüdsime metsas luubiga sambla alla piiluda. Kahjuks ei märganud me veel putukate elutegevusest märke.
Korraga ehmatas meid äge trummilööja! See oli rähn, kes tugeva nokaga puid toksis. Arvasime, et küllap ta toksis oma „sepist“, s. t. oli mõne kuuse või männi seemneid söömas.
Kolm tundi olid märkamatult läinud. Kõigil matkalistel olid punased põsed, säravad silmad ja rohkem teadmisi.
Kõigile meeldis matk väga! Nüüd püüame oma mälestused loovtöödena eesti keele tundides ja piltidena kunstiõpetuse tundides paberile panna.
Lisame ka klassis matkale järgnevatel tundidel joonistatud pilte.
Oleme loodussõbralikud lapsed. Lisaks VVV matkamängule otsime teist aastat kevademärke internetipõhises programmis „Tere, Kevad!“. Eelmisel aastal osalesime RMK Metsasemu matkamängus.
KUS? Meie kool asub Põlva maakonnas, Kõlleste vallas. Meie vald on looduslikult väga kaunis: kuppelmaastik vaheldub põldude ja metsadega, mille vahel vonklevad üles- alla teed. Kõlleste vallast voolab läbi ka Ahja jõgi, mille kallastel on näha ilusaid liivapaljandeid.
MILLAL? 27. veebruaril tulime kõik kooli matkariietes. Ilm oli hoolimata veebruarikuust kevadiselt lumetu ja soe, termomeeter näitas koguni + 5 º C. Pärast neljandat tundi istusime õpetaja autosse (üks ette turvaistmele ja kolm tagaistmele) ja sõit läkski lahti. Tibas vähest vihma, aga kuna me pole suhkrust, ei takistanud see meie ettevõtmist.
KUHU? Otsustasime oma loodusõpetuse tunni läbi viia Põlvamaa ühes peamises ja kaunimas vaatamisväärsuses – Taevaskojas. Krootusest on Taevaskojani umbes 25 kilomeetrit.
MIS OLI KAASAS? Kaasa võtsime mõõdurihma, luubi, joonlaua, paberi ja pliiatsi, fotoaparaadi ja hea tuju.
MIDA ÕPPISIME JA TEADA SAIME? Saesaare parklast jalutasime jalgsi Ahja jõe tammini. Vaatasime paisust langevat vett ja saime teada, kuidas veel nelikümmend aastat tagasi siin elektrit toodeti. Edasi viis meid matkarada läbi männimetsa.
Proovisime leida raja ääres kasvavatest mändidest kõige jämedamat. Mõõtmine toimus aina tõusvas tempos, leitud männid olid aina jämedamad. Lõpuks sai jämedama männi leidmise punkt tüdrukutele. Nende leitud männitüvel oli jämedust koguni 283 cm. Õpetaja rääkis, et vanimad männid on rohkem kui 160 aastat vanad. Mõõtmisega kordasime ka õpitud mõõtühikuid ja nende teisendamist.
Mändide vahel kasvasid ka mõned teised tuttavad puud ja põõsad. Valge tüve järgi tundsime ära kase, tuttavad olid ka igihaljas kuusk ja kadakas. Leidsime ka kuuse- ja männikäbisid, võrdlesime neid ja leidsime sarnasused ning erinevused.
Ahja jõe kallastel tuletasime meelde õpitud veetaimi. Kahjuks nägime õpitud taimedest vaid kuivanud pilliroogu ja rohetavat konnaosja.
Metsas jalutades kordasime ka taimerindeid. Puhmastest tundsime ära kanarbiku ja mustikavarred. Rohttaimedest hakkas silma jänesekapsas, mis ka suuga maitstud sai. Nägime, kuidas allikaveed on Väikese Taevaskoja kaljusse suure koopa uuristanud. Neitsikoopa suudme kõrgus on üle kolme meetri. Tuletasime meelde, mida tähendab üks liiter ja kui pikk ajaühik on üks sekund ning saime teada, et Neitsikoopa allikast voolab 1 sekundis üle 2 liitri puhast karget põhjavett.
Väikese Taevaskoja kauni punaka kalju alt voolas välja veel teinegi allikas – Emaläte, millest voolab sekundis koguni üle nelja liitri vett.
Siin- seal märkasime, kuidas inimesed on liivapaljanditesse püüdnud nimesid ja kuupäevi kraapida. Leidsime, et nii käituda on inetu ning õiged loodussõbrad nii ei tee.
Väikeses Taevaskojas rääkisime ka mõõdetud mändidest. Saime teada, et männipuitu ei kasutata vaid küttepuuna, vaid mändi kasutatakse mööbli ja paberi valmistamiseks, ehitusmaterjalina, männipuust tehakse raudteeliipreid, laevu. Vanasti aeti männist tõrva, tänapäeval toodetakse männivaigust tärpentini. Lapsed teadsid, et männimetsas on väga puhas õhk ja sellepärast on sanatooriumid enamasti männimetsade lähedusse ehitatud.
Suures Taevaskojas püsisime päris pikalt tasa, lootes märgata jäälindu. Ehkki talv on pehme ja jäälinnu talvitumiseks sobiv, ei õnnestunud meil teda näha. Nägime vaid liivakaljusse uuristatud kaldapääsukeste pesakohti, mis „kaugeid talvitujaid“ tühjalt ootavad. Suure Taevaskoja 24 meetrise liivakiviseina all voolas jõgi, milles asuval suurel kivirahnul on põnev nimi- Salakuulajakivi. Õpetaja rääkis kivi kohta järgmise muistendi. Jõe parempoolsel kaldal olnud vanasti ohverdamis- ja sõjanõupidamiste koht. Vahid olnud väljas kõrgematel kaljudel ja jõekäärus. Kord hiilinud vaenlase salakuulaja kalju varjus mööda jõesängi koosolekukoha poole. Salakuulaja aga tabatud valvuri noolest ja ta muutunud silmapilkselt suureks kiviks, mis tänaseni seisab Suure Taevaskoja kalju juures jõe ja mida tuntakse Salakuulajakivi nime all.
Suures Taevaskojas mängisime puidukulli ja erinevaid sõnamänge (Kes ma olen?; Looduseteemaline sõnakett; Arva ära!). Proovisime mängida ilmateadustajaid, kasutades käesoleva ilma kohta sobivaid andmeid.
Tagasiteel püüdsime metsas luubiga sambla alla piiluda. Kahjuks ei märganud me veel putukate elutegevusest märke.
Korraga ehmatas meid äge trummilööja! See oli rähn, kes tugeva nokaga puid toksis. Arvasime, et küllap ta toksis oma „sepist“, s. t. oli mõne kuuse või männi seemneid söömas.
Kolm tundi olid märkamatult läinud. Kõigil matkalistel olid punased põsed, säravad silmad ja rohkem teadmisi.
Kõigile meeldis matk väga! Nüüd püüame oma mälestused loovtöödena eesti keele tundides ja piltidena kunstiõpetuse tundides paberile panna.
Lisame ka klassis matkale järgnevatel tundidel joonistatud pilte.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |