RETK TALVEST KEVADESSE
» sulge foto
Miks selline pealkiri? Sellepärast, et meie matk venis kahele päevale.Esimesel korral juhtus olema nii kuri talvine ilm, et pidime kiiresti sooja minema. Siis oli veel talv. Teine kord oli aga tore kevadine päev, nii et matka kas või õhtuni.
Siit saab lugeda, mida lapsed matkast arvasid ja ka pilte vaadata.
"Oli külm talveilm. Läksime matkale ja jõudsime Vabadussõja ausamba juurde. Õpetaja rääkis meile Vabadussõjast ja ausamba tähendusest.Ausamba juurde pannakse igal aastal pärgi ja küünlaid. Tagasiteel nägime metsa ääres paljude metsloomade jälgi. Mõistatasime, kellele need kuuluvad ja hüplesime ka ise kohevas lumes. Oli tore päev!" arvas Anita Erik
Roven Kauts räägib: "Pärast kevadist koolivaheaega jätkus meie matk.Kooli pargis kuulasime linnulaulu. Nägime kuldnokki, tihaseid ja varblasi.Kogu loodus oli sidinat-sädinat täis. Edasi liikusime metskonna suunas. Tee ääres oli suur metsaveo auto, kuhu laaditi parajasti palke peale.Poistele meeldis see eriti."
"Kevadmatkal peatusime mahakukkunud kurepesa juures.Paks lumi oli selle lõhkunud. Varsti on kured tagasi ja siis nad on küll väga kurvad.Järgmine peatus oli kooli kivi juures. Sellel on aastaarv 1753, mis tähenadab, et selles kohas asus Misso esimene koolimaja (Perapugola kool). Edasi jõudsime metsa raielangile. Seal uurisime kändudelt puude vanust. Kõige põnevam oli see, kui märkasime põllul viit kitse. Nemad nägid ka meid, kuid ei kartnud ja kõndisid rahulikult läbi lume metsa suunas, nii et valged sabapeeglid välkusid. Edasi suundusime metskonna poole, kus Saarjärve ja Pullijärve ühendab kraav. Seal jälgisime vee voolamist Saarjärve, kust vesi voolab edasi Pedetsi jõkke ja sealt lõpuks Daugava jõkke. Tore peatus oli ka metskonna väikeses palkmajas, kus tegime ka ühispildi. Oli vahva matk, mis algas talvel ja lõppes kevadel." lõpetab loo Sander Kadai.
Siit saab lugeda, mida lapsed matkast arvasid ja ka pilte vaadata.
"Oli külm talveilm. Läksime matkale ja jõudsime Vabadussõja ausamba juurde. Õpetaja rääkis meile Vabadussõjast ja ausamba tähendusest.Ausamba juurde pannakse igal aastal pärgi ja küünlaid. Tagasiteel nägime metsa ääres paljude metsloomade jälgi. Mõistatasime, kellele need kuuluvad ja hüplesime ka ise kohevas lumes. Oli tore päev!" arvas Anita Erik
Roven Kauts räägib: "Pärast kevadist koolivaheaega jätkus meie matk.Kooli pargis kuulasime linnulaulu. Nägime kuldnokki, tihaseid ja varblasi.Kogu loodus oli sidinat-sädinat täis. Edasi liikusime metskonna suunas. Tee ääres oli suur metsaveo auto, kuhu laaditi parajasti palke peale.Poistele meeldis see eriti."
"Kevadmatkal peatusime mahakukkunud kurepesa juures.Paks lumi oli selle lõhkunud. Varsti on kured tagasi ja siis nad on küll väga kurvad.Järgmine peatus oli kooli kivi juures. Sellel on aastaarv 1753, mis tähenadab, et selles kohas asus Misso esimene koolimaja (Perapugola kool). Edasi jõudsime metsa raielangile. Seal uurisime kändudelt puude vanust. Kõige põnevam oli see, kui märkasime põllul viit kitse. Nemad nägid ka meid, kuid ei kartnud ja kõndisid rahulikult läbi lume metsa suunas, nii et valged sabapeeglid välkusid. Edasi suundusime metskonna poole, kus Saarjärve ja Pullijärve ühendab kraav. Seal jälgisime vee voolamist Saarjärve, kust vesi voolab edasi Pedetsi jõkke ja sealt lõpuks Daugava jõkke. Tore peatus oli ka metskonna väikeses palkmajas, kus tegime ka ühispildi. Oli vahva matk, mis algas talvel ja lõppes kevadel." lõpetab loo Sander Kadai.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |