Kevadet otsimas
» sulge foto
Kevadet otsimas
Oleme Tartu Veeriku Kooli 1. b klass ja käime sageli õues õppimas, sest meie kool asub pargi servas, õigemini meil on oma tammik. Lisaks kasvab kooli ümbruses palju erinevaid puude ja põõsaste liike. Seega on meil võimalik kuulata linnulaulu ja õppida tundma taimi. Ühel veerandilõpu päeval aga märkasime klassiaknast, et varesed ründavad kooli vastas kasvavat ilusat kaske. Mõtlesime, et ju need pulmamängud on. Igaks juhuks tõime binokli ja mida me nägime! Kaseladvas istus pesuehtne kakk. No nüüd ei olnud enam õuesõppest pääsu! Hiilisime puu juurde hiirvaikselt. Ime küll, sest tavaliselt on meil seda raske teha. Seal ta istus ja magas, oli täiesti liikumatu. Pildistasime teda telefonidega. Ilmselt sellest pisut häirituna keeras ta pead ja sulges taas silmad ning põõnas edasi , kuni „pahad“ ta sealt lumekuulidega minema kihutasid. Lapsed olid tõeliselt nördinud sellise käitumise üle, sest istus ta seal oma neli tundi. Nähtust inspireerituna uurisime kakkude kohta ja arvasime, et see võiks olla kodukakk. Osad lapsed pakkusid ka händkaku varianti. Joonistasime erinevaid kakkusid.
Uue veerandi esimesel päeval aga läksime otsima kevadmärke ja leidsime ka. Jagunesime rühmadesse ja saime ülesanded. Esmalt vaatlesime ilma, mõõtsime õhutemperatuuri. Seejärel uurisime puid-põõsaid, avastasime sirelilt puhkemas pungad ja lepalt ning pajult urvad. Uurisime luubiga puukoort ja märkasime paari putukat sibamas. Õppisime , kuidas saada vahvat tausta kunstitunniks: panime paberi erinevate puude koorele ja hõõrusime rasvakriidiga. Nii tekkis paberile einevaid mustreid(grataažtehnika). Sellele taustale maalime hiljem lumikellukesed. Kuulasime linnulaulu, nägime vinti ja rohkelt hallvareseid. Seejärel kiikasime naabrite aedadesse ja nägime lumikellukesi lumevalli tagant kikitamas. Märkasime ka asju, mis ei kuulu loodusesse: pudeleid ja kiletüke ning rohkelt koerakakat. Mõtlesime, et küll need inimesed on ikka imelikud: koerakaka korjamiseks on meil prügikastki olemas, kuid ikka laiutavad hunnikud kauni pargi all. Tunni lõppedes nägime lendamas kirjut liblikatki, suvi tuleb kaunis ja kirju. Aeg läks nii kiiresti, et märkamatult oli alanud juba järgmine tund.
Lõpuks luuletasime kevadluuletuse ja lugesime seda erinevate rütmidega ning ootamatult saime sellest vahva räpiloo. Kevad tuleb vulinal, solinal ja lauluga!
Tartu Veeriku Kooli 1. b klass ja õpetaja Tiina Ruus
Oleme Tartu Veeriku Kooli 1. b klass ja käime sageli õues õppimas, sest meie kool asub pargi servas, õigemini meil on oma tammik. Lisaks kasvab kooli ümbruses palju erinevaid puude ja põõsaste liike. Seega on meil võimalik kuulata linnulaulu ja õppida tundma taimi. Ühel veerandilõpu päeval aga märkasime klassiaknast, et varesed ründavad kooli vastas kasvavat ilusat kaske. Mõtlesime, et ju need pulmamängud on. Igaks juhuks tõime binokli ja mida me nägime! Kaseladvas istus pesuehtne kakk. No nüüd ei olnud enam õuesõppest pääsu! Hiilisime puu juurde hiirvaikselt. Ime küll, sest tavaliselt on meil seda raske teha. Seal ta istus ja magas, oli täiesti liikumatu. Pildistasime teda telefonidega. Ilmselt sellest pisut häirituna keeras ta pead ja sulges taas silmad ning põõnas edasi , kuni „pahad“ ta sealt lumekuulidega minema kihutasid. Lapsed olid tõeliselt nördinud sellise käitumise üle, sest istus ta seal oma neli tundi. Nähtust inspireerituna uurisime kakkude kohta ja arvasime, et see võiks olla kodukakk. Osad lapsed pakkusid ka händkaku varianti. Joonistasime erinevaid kakkusid.
Uue veerandi esimesel päeval aga läksime otsima kevadmärke ja leidsime ka. Jagunesime rühmadesse ja saime ülesanded. Esmalt vaatlesime ilma, mõõtsime õhutemperatuuri. Seejärel uurisime puid-põõsaid, avastasime sirelilt puhkemas pungad ja lepalt ning pajult urvad. Uurisime luubiga puukoort ja märkasime paari putukat sibamas. Õppisime , kuidas saada vahvat tausta kunstitunniks: panime paberi erinevate puude koorele ja hõõrusime rasvakriidiga. Nii tekkis paberile einevaid mustreid(grataažtehnika). Sellele taustale maalime hiljem lumikellukesed. Kuulasime linnulaulu, nägime vinti ja rohkelt hallvareseid. Seejärel kiikasime naabrite aedadesse ja nägime lumikellukesi lumevalli tagant kikitamas. Märkasime ka asju, mis ei kuulu loodusesse: pudeleid ja kiletüke ning rohkelt koerakakat. Mõtlesime, et küll need inimesed on ikka imelikud: koerakaka korjamiseks on meil prügikastki olemas, kuid ikka laiutavad hunnikud kauni pargi all. Tunni lõppedes nägime lendamas kirjut liblikatki, suvi tuleb kaunis ja kirju. Aeg läks nii kiiresti, et märkamatult oli alanud juba järgmine tund.
Lõpuks luuletasime kevadluuletuse ja lugesime seda erinevate rütmidega ning ootamatult saime sellest vahva räpiloo. Kevad tuleb vulinal, solinal ja lauluga!
Tartu Veeriku Kooli 1. b klass ja õpetaja Tiina Ruus
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |