Matk Rõuge Ürgorus
» sulge foto
Matk algas Rõuge koolimaja juurest. Algas tutvumismänguga. Teretutvus loodusega.
MÄNG. Mõtle Eestimaa looduse peale. Mõtle endale uus nimi. Ütle oma eesnimi ja perenimeks mõtle kedagi või midagi loodusest, mis algab sinu eesnime algustähega.
Näiteks. Annika Aaskarukell.
Kui kõik on oma nime öelnud, järgnes arutelu, keda- mida me oma retkel võime näha, keda- mida mitte. Miks?
Edasi suundusime Ööbikuoru poole. Lastel palusin olla tähelepanelik ümbritseva suhtes.
Teel tegime VAATLEMISPEATUSI. Peatu. Sule silmad. Näita käega, kuhu poole jäävad kõige lähemal olevad suured puud. Kes teab mis puud need olid, tõstke käsi. Jne.
Ööbikuoru keskuse juures said lapsed OTSIMISLEHED koos kotikestega. Kogu matka ajal tuli koguda kotikesse asju loodusest. Näiteks: korja midagi pehmet, karedat, siledat, ilusat, õudset.
Edasi kordasime üle järvede nimed, mis ürgorus asuvad. Leidsime palju allikaid. Saime teada, et liikuv vesi ei külmu. Jõudsime Vesioinaste juurde. Juba eemalt nägime suurt jäämäge!!! Arutlus- vee kolm olekut.
MÄNG. Kinnistame. Kirjuta oma parema põlvega kirjatähtedes vee olek- vedel. Nüüd kujuta ette, et sinu naba pikenduseks on pliiats. Kirjuta- tahke. Nüüd kirjuta ninaga kolmas vee olek- gaasiline.
Mõõda oja kallast liikusime edasi. Vesi ja tihased laulsid kevadlaule. Hakkasime lähenema metsale. Teemaks metsloomad talvel.
MÄNG Noa laev. Iga laps sai sedeli, kuhu kirjutatud looma nimi. Mõtle, kuidas see loom liigub. Käskluse peale liigu ja leia sama loom. (Iga looma kahel sedelil.)
Tore oleks ju neid loomi ka JOONISTADA. Kuidas on võimalik joonistada, kui ei ole pliiatseid? Lapsed asusid kohe leiutama. Näpuga lumele, pulkadega maapinnale, sammudega lumele, lumeskulptuure tehes, lumega puu peale. Nii valmis meil jäneste metsasalu.
Ületasime VALGJÄRVE. Tutvusime talvise veekuningriigiga. Arutlus kalade elust. Vestlus kalameestega.
Puhkepaus. Toidukottide tühjendamine.
Loomajälgede vaatlus. Viisime toitu ka loomade söödakohta. Kallasime seemneid lindude toidulauale. Lapsed rääkisid, kuidas nemad abistavad metsloomi ja linde.
MÄNG abistamisest. Üks lastest oli rebane, teised linnud. Kõik linnud keksisid ringi, kui lähedusse ilmus rebane, pidid linnus lähima kaaslasega kõhud kokku panema. Kui rebane sai puudutada kõrkjavihaga kellegi kõhtu, sai temast uus rebane. Kogu aeg kõhud koos seista ei tohtinud.
Nüüd sai veel lumes hullata. Mäest alla veeretada ja metsa all pissil käia.
Koolimaja poole liikudes möödusime ka Eesti sügavaimast järvest- Rõuge Suurjärvest.
Kogu aja sadas pehmet lörtsist sulalund. Koolimajas teelaua taga istusid rõõmsameelsed ja punapõsised märjad kuid rahulolevad lapsed. Rääkisid ja näitasid oma kogutud asju. Kõige rohkem oldi hädas õudse asja leidmisega.
Küsimusele, mida sellelt matkalt õppisid olid vastused- õppisin nabaga kirjutama, sain teada vee kolme olekut, nägin et liikuv vesi ei külmu, õppisin ilma pliiatsita joonistama.
Laste arvates jäi aega väheseks, oleks soovinud veel looduses olla ja mängida. Kevadel läheme rebasele külla, mis hetkel ajanappuse tõttu plaanitust välja jäi.
Aitäh, et elame sellises kohas, kus koduukse tagant algab mets!!!!!
MÄNG. Mõtle Eestimaa looduse peale. Mõtle endale uus nimi. Ütle oma eesnimi ja perenimeks mõtle kedagi või midagi loodusest, mis algab sinu eesnime algustähega.
Näiteks. Annika Aaskarukell.
Kui kõik on oma nime öelnud, järgnes arutelu, keda- mida me oma retkel võime näha, keda- mida mitte. Miks?
Edasi suundusime Ööbikuoru poole. Lastel palusin olla tähelepanelik ümbritseva suhtes.
Teel tegime VAATLEMISPEATUSI. Peatu. Sule silmad. Näita käega, kuhu poole jäävad kõige lähemal olevad suured puud. Kes teab mis puud need olid, tõstke käsi. Jne.
Ööbikuoru keskuse juures said lapsed OTSIMISLEHED koos kotikestega. Kogu matka ajal tuli koguda kotikesse asju loodusest. Näiteks: korja midagi pehmet, karedat, siledat, ilusat, õudset.
Edasi kordasime üle järvede nimed, mis ürgorus asuvad. Leidsime palju allikaid. Saime teada, et liikuv vesi ei külmu. Jõudsime Vesioinaste juurde. Juba eemalt nägime suurt jäämäge!!! Arutlus- vee kolm olekut.
MÄNG. Kinnistame. Kirjuta oma parema põlvega kirjatähtedes vee olek- vedel. Nüüd kujuta ette, et sinu naba pikenduseks on pliiats. Kirjuta- tahke. Nüüd kirjuta ninaga kolmas vee olek- gaasiline.
Mõõda oja kallast liikusime edasi. Vesi ja tihased laulsid kevadlaule. Hakkasime lähenema metsale. Teemaks metsloomad talvel.
MÄNG Noa laev. Iga laps sai sedeli, kuhu kirjutatud looma nimi. Mõtle, kuidas see loom liigub. Käskluse peale liigu ja leia sama loom. (Iga looma kahel sedelil.)
Tore oleks ju neid loomi ka JOONISTADA. Kuidas on võimalik joonistada, kui ei ole pliiatseid? Lapsed asusid kohe leiutama. Näpuga lumele, pulkadega maapinnale, sammudega lumele, lumeskulptuure tehes, lumega puu peale. Nii valmis meil jäneste metsasalu.
Ületasime VALGJÄRVE. Tutvusime talvise veekuningriigiga. Arutlus kalade elust. Vestlus kalameestega.
Puhkepaus. Toidukottide tühjendamine.
Loomajälgede vaatlus. Viisime toitu ka loomade söödakohta. Kallasime seemneid lindude toidulauale. Lapsed rääkisid, kuidas nemad abistavad metsloomi ja linde.
MÄNG abistamisest. Üks lastest oli rebane, teised linnud. Kõik linnud keksisid ringi, kui lähedusse ilmus rebane, pidid linnus lähima kaaslasega kõhud kokku panema. Kui rebane sai puudutada kõrkjavihaga kellegi kõhtu, sai temast uus rebane. Kogu aeg kõhud koos seista ei tohtinud.
Nüüd sai veel lumes hullata. Mäest alla veeretada ja metsa all pissil käia.
Koolimaja poole liikudes möödusime ka Eesti sügavaimast järvest- Rõuge Suurjärvest.
Kogu aja sadas pehmet lörtsist sulalund. Koolimajas teelaua taga istusid rõõmsameelsed ja punapõsised märjad kuid rahulolevad lapsed. Rääkisid ja näitasid oma kogutud asju. Kõige rohkem oldi hädas õudse asja leidmisega.
Küsimusele, mida sellelt matkalt õppisid olid vastused- õppisin nabaga kirjutama, sain teada vee kolme olekut, nägin et liikuv vesi ei külmu, õppisin ilma pliiatsita joonistama.
Laste arvates jäi aega väheseks, oleks soovinud veel looduses olla ja mängida. Kevadel läheme rebasele külla, mis hetkel ajanappuse tõttu plaanitust välja jäi.
Aitäh, et elame sellises kohas, kus koduukse tagant algab mets!!!!!
 |  |  |  |
 |  |  |